Tallinna Selver kerkis laupäeval Credit24 Meistriliigas esikolmikusse, alistades kodus lähikonkurendi Jekabpilsi Luši 3:1 (15:25, 25:22, 25:21, 25:19), olgugi et Timo Lõhmus ja Damian Czetowicz jäid kohtumisest eemale vigastuse ning Rauno Haidla haiguse tõttu.
Võrkpall24 uuris pärast mängu Selveri itaallasest peatreenerilt Alessandro Pirolilt nii tabeliseisu kui ka meeskonna põhitegijate, sidemängija Renet Vankeri ja Tšehhist pärit diagonaalründaja Matej Šmidli kohta.
Alessandro, kui tähtis oli Selverile võit lähikonkrendi üle?
Ma arvan, et see oli väga oluline, kuna meie eesmärk oli enne hooaja algust põhiturniir kolmandana lõpetada. Nüüd oleme kolmandale positsioonile küll jõudnud, aga peame edasi võitlema, et sellele ka püsima jääda. Kui meil poleks viis-kuus mängu enne põhiturniiri lõppu ühtegi konkreetset eesmärki, oleks keeruline. Meil õnnestus täna (eile – toim.) mängu ilusti tagasi tulla, aga suutnuks Jekabpils lüüa esimeses geimis näidatud servi lõpuni, võinuks me ka kaotada 0:3.
Kas sa oled nõus, et põhiturniiri kolmas koht on tänavu võrreldes neljanda kohaga väga väärtuslik, sest sel juhul väldiksite veerandfinaalis Pärnut?
Kuidas öelda. Üldiselt mulle ei meeldi mõelda liiga vara selle üle, kellega play-off’is vastamisi võiksin minna. Kui me väldime Pärnut, siis peame minema ilmselt Lätisse (põhiturniiri kuuenda koha eest võitlevad peamiselt Riia ja Jelgava – toim.). Ka see variant poleks kerge. Hetkel mõtlen ma nii, et me peame saavutama põhiturniiril parima võimaliku koha ja mängima viimased mängud võimalikult hästi.
Kas sa oled Renet Vankeri esitustega rahul? On ta tänavu edasi läinud?
Ta on edasi läinud küll, aga meil on temaga jätkuvalt mõned tehnilised probleemid. Taktikaliselt oleme hakanud temaga rohkem tööd tegema alles hiljuti. Hooaja esimeses pooles lasin tal mängida vabamalt. Nüüd üritan temalt aga rohkem nõuda. Ta peab suureks kasvama, teadma, kuidas taktikaliselt mängida ja milliseid valikuid teha. Ta peab vähem mõtlema “kuidas” ning rohkem “kuhu” ja “millal”. Seda on aga jätkuvalt keeruline teha, kuna tema “kuidas” pole veel perfektne.
Matej Šmidl on toonud praeguse seisuga 72 punkti rohkem kui ükski teine mängija sel hooajal kogu liigas. Kas see tähendab, et ta on liiga parim ründaja?
Ma arvan, et ta on meie jaoks väga oluline mängija, sest tema löökide kvaliteet on hea. Aga nii Matej kui ka meie teame, et tema probleemiks on rohke vigade arv. Ta peab selle parandamise kallal tööd tegema. Eelmises mängus Limbažiga tegi ta seitse omaviga, täna (eile – toim.) oli see number neli. Noore mängija puhul on see normaalne, et vead tulevad sisse. Kõik algab valikutest, mida aju teeb. Alati tuleb vastu võtta parim otsus, et vea võimalikkust minimaliseerida.
Šmidl on 22-aastane. Kas sa usud, et temas on potentsiaali saada maailmatasemel diagonaalründajaks?
Ma arvan, et tal on 22-aastase mängija kohta mõned väga tugevad küljed. Ma pole Nostradamus ja ma ei tea, kui palju ta suudab veel areneda. Selge on see, et ta on väga tugev ja osav mängija, samas pole ta meeletu hüppaja. Et jõuda maailmatasemele, peab ta just paremaid valikuid tegema hakkama. Olen töötanud ka sellise mängija nagu Vladimir Nikoloviga (Bulgaaria võrkpallilegend – toim.), kes polnud samuti suur hüppaja, aga tegi suurepäraseid valikuid. Ta teadis alati nii treeningutel kui ka mängudes, kuidas olla võimalikult efektiivne. Sarnaseks mängijaks saamine peaks olema ka Matej eesmärk. Ma ei saa öelda, et tal pole potentsiaali väga kaugele jõuda.
Loe ka: Šmidl ja Orav vedasid Selveri väärt võiduni lähikonkurendi üle
