fbpx
Close

Milliste summadega toetavad Eesti klubisid kohalikud omavalitsused?

Karl Rinaldo
Foto: volley.ee

Nagu selgus Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley võlgade ja kadumisohu valguses (loe siit), moodustavad omavalituste toetused Prantsusmaa kõrgliigaklubide eelarvest 65 kuni 90 protsenti. Prantsusmaal on seega linnadel ja regioonidel väga selge ühiskondlik roll oma spordivõistkondade rahastamisel. Milline on aga olukord Eestis? 

Võrkpall24 võttis ühendust kõigi Eesti meistriliiga klubide eestvedajaga ja uuris, milliste vahenditega uuel hooajal tegutsetakse. Klubijuhid rääkisid justkui ühest suust, et erasektorist uute toetajate leidmine on muutunud aastate jooksul ülikeeruliseks, et mitte öelda võimatuks ülesandeks.

Saaremaa Võrkpalliklubi. Eelarve u. 250 000-350 000 eurot, omavalitsuse toetus u. 5% ehk 15 000

“Kui kogu eelarvest lõpuks 5 protsenti linnalt tuleb, on hästi,” ütleb klubi tegevjuht Hannes Sepp. Suure osa nimetatud protsendist moodustab seejuures n-ö kaudne kulu ehk saalirent, mille eest linn raha ei küsi. “Oleks linna toetus sarnane nagu Pärnul või Tartul, võiksime juba öelda, et tegu on luksusega. Ent meie summa ei küündi nende lähedale.”

Kuidas on lood aga erasektorist toetajate leidmisega? “Ütlen ausalt: tiitlivõidud pole teinud sponsoriteturul ringikäimist lihtsamaks. Midagi oleme juurde leidnud, aga kogu meie eelarve juures on tegu suhteliselt pisikeste numbritega,” vastab Sepp. Saaremaa klubi suurtoetaja on teatavasti kohalik ärimees Toivo Alt.

Tartu Bigbank. Eelarve u. 250 000, omavalitsuse toetus u. 20% ehk 50 000 eurot

Vastupidiselt saarlastele peavad tartlased saali eest tasuma ise. “Üle poole linna toetusest maksamegi saali rendiks,” tõdeb klubi mänedžer Hendrik Rikand.

Tartu ei saa hetkel erasektorist tuleva raha üle nurisega, sest sõlmis äsja Bigbankiga kolmeks aastaks 450 000 euro suuruse sponsorlepingu.

Foto: volley.ee

Pärnu Võrkpalliklubi. Eelarve u. 200 000, omavalitsuse toetus u. 25% ehk 50 000

Pärnakad kuuluvad saarlastega samasse kategooriasse ehk saavad spordisaali kasutada tasuta.

Erasektorist raha leidmine on muutunud aastatega aga keerulisemaks. “Hoiame iga hooaja alguses hinge kinni, sest kui mõni suurematest toetajatest loobuks, oleks seis väga hapu,” selgitab klubi tegevjuht Reio Tilk. “Kuna suviseks komplekteerimise perioodiks pole kunagi vajalik eelarve veel koos, siis on alati oht, et eelarvesse tekib auk. Võtame igal hooajal selle riski. Pealegi saabuvad kohaliku omavalitsuse toetused alles märtsis ja aprillis. Kui on olnud väga rasked hetked, siis oleme pidanud võtma isegi kiirlaenu.”

Tallinna Selver. Eelarve u. 200 000, omavalitsuse toetus u. 20% ehk 40 000

“Audentese saali rendi maksame ise,” kinnitab Selveri üks eestvedajaid Lauri Kasper.

“Võtame oma nimisponsori Selveri ees mütsi maha. Nende panus Eesti võrkpalli on olnud hindamatu,” tänab Kasper suurimat toetajat. “Toetajate leidmine pole tõesti kerge. Nüüd on tekkinud ka võrkpalli sees konkurents. Võrkpallikoondis ja võrkpalliklubid käivad ju samade toetajate ukse taga. Kahjuks koondise edu rahas sisuliselt ei väljendu. Jah, midagi saavad nad Euroopa ja Maailmaliiga võidupreemiatega kaetud, aga kogu eelarvet see ei kata. Ja kui koondis soovib areneda, on neil vaja pidevalt ressursse kasvatada.”

Rakvere Võrkpalliklubi. Eelarve u. 110 000, omavalitsuse toetus u. 10% ehk 11 000

“Kodumängude tarbeks saame saali linnalt tasuta, aga kuna treenime Tallinnas, siis need asjad peame ikkagi ise kinni maksma,” räägib klubi eestvedaja Raigo Pärs.

“Nagu elus ja spordis ikka, käib kõik läbi isiklike tutvuste,” möönab Pärs. “Mul pole mõtet minna sellise ettevõtja jutule, kes armastab motokrossi või kergejõustikku. Ta võib küll öelda, et “Raigo, sa teed head tööd”, aga kui võrkpall pole nende ala, siis ei soovi nad sellesse ka panustada. Õnneks on meie kuue tegevusaasta jooksul 85-90 protsenti toetajatest säilinud. Kui ka meile tuleks sponsorilt selline rahasüst nagu Tartule, võiksin jalad laulale panna ja lubada, et ühe medali võidame kindlasti. Aga seda magusam on taolisi võistkondi tähtsates mängudes võita. Pärast Balti liiga võitu öeldi, et nüüd lööte sponsorite uksed jalaga lahti, aga paraku oli reaalsus see, et ühtegi toetajat me juurde ei saanud. Vähemalt valmistas heameelt seegi, et mõned varasemad toetajad otsustasid veidi oma panust tõsta.”

TTÜ Võrkpalliklubi. Eelarve u. 100 000, regulaarne omavalitsuse toetus puudub

“Nii palju meil linnaga seost on, et üksikute projektide raames oleme saanud toetust. Viimati koostasime projekti suvel koos TTÜ korvpalluritega, et osaleda Portugalis üliõpilaste Euroopa meistrivõistlustel,” sõnab TTÜ mänedžer Uku Rummi.

Ka erasektorist pole TTÜ-l kerge raha leida. “Meie eelarvest 60-65 protsenti tuleb ülikoolilt ja 35-40 protsenti erasektorilt. Jube keeruline on ettevõtete jutule minna, sest kohe öeldakse: milleks teile raha, te olete ju suur riigiülikool! Elame seega pigem õhust ja armastusest,” muigab Rummi.

scroll to top