fbpx
Close

Põnevaid fakte võrkpalli ajaloost

Avatar
-Võrkpall | Foto: Pexels

Võrkpalli on Eestis mängitud juba üle 100 aasta. Selle aja jooksul on Eestis olnud mitmeid silmapaistvaid mängijaid ja treenereid, kelle saavutuste üle on eestlased korduvalt uhkust tundnud. Vaatame lähemalt põnevaid fakte võrkpalli ajaloost.

Kust sai võrkpall alguse?

William G. Morgan lõi 1895. aastal mängu nimega mintonette, mille ta hiljem võrkpalliks ümber nimetas. Nii sai Massachusetts’ist võrkpalli sünnikodu. Mängus oli nii tennise kui ka käsipalli elemente. Tol ajal ei olnud mängijate arv platsil reguleeritud. Ei läinud kaua, kuni võrkpall levis Ameerikast välja, esmalt Kanadasse, kuid varsti lendas pall ka üle ookeani Euroopasse.

Võrkpalli isa William Morgan oli YMCA (Noorte Meeste Kristlik Ühing) võimlemisõpetaja. Ka Eestis hakkas võrkpall levima just kristlike ühingute kaudu. Esimene ametlik turniir toimus 1919. aastal. Neli aastat hiljem oli Eesti esindatud ka rahvusvahelistel võistlustel. Esimesed Eesti meistrivõistlused leidsid aset 1925. aastal, millest võttis osa 21 meeskonna seas ka kolm naiskonda.

Kas sa teadsid? Võrkpall on korralik trenn! Ühe mängu ajal hüppab mängija keskmiselt 300 korda.

Enne nõukogude okupatsiooni oli Eesti võrkpallis tegus. Suurimaks võrkpallistaariks oli Erich Altosaar. Tähelepanuväärse spordikarjääriga mees tuli Eesti meistriks üheksa korda võrkpallis, neli korda korvpallis ja ühe korra jalgpallis. 1936. aasta Berliini olümpiamängudel kandis ta ka Eesti lippu. Eestimeelne Erich Altosaar hukati aga neli aastat hiljem Vene julgeolekuteenistuse poolt.

Naised võidutsevad võrkpallis

Pärast sõda oli võrkpall taas au sees, seejuures oli naistevõrkpall algselt tunduvalt edukam kui meeste oma. Sel ajal oli Eesti kõige paremaks võrkpalluriks Aino Huimerind. Aino jõudis esimese eestlasena NSVL-i koondisesse, kus ta oli viiekümnendatel ründaja rollis. 1955. aasta Euroopa meistrivõistlustel võitis ta hõbemedali. Huimerind oli Eesti koondise põhimängija 14 aastat.

Kas sa teadsid? Maailma kõige pikem võrkpallimatš oli Poola ja Saksamaa tiimi vahel ning kestis 25 tundi.

Nõukogude ajal oli Eestis veelgi tähelepanuväärseid võrkpallimängijaid. Ellen Münter-Leonova ja Toivo Tomson pälvisid liidu meistritiitli. Osavad võrkpallimängijaid said siiski raudse eesriide tagant ka välja piiluda. Kokku peeti tol ajal lausa 81 rahvusvahelist kohtumist, millest enamik olid võidukad.

Eesti võrkpallimeeskond oli NSVL meister

Kalevi võrkpallimeeskond tuli nutika mänguga 1968. aasta NSVL-i meistriks. Sündmus, mis toimus vaid korra sajandis, oli tõeline Eesti võrkpalli tipphetk. Sellise saavutuse eest võib tänu avaldada imelistele mängijatele, kes olid juba eelnevalt end juuniorite meistrivõistlustel tõestanud, kuid nende geniaalsel treeneril Ivan Dratšovil oli samuti suur roll mängida. Mees oli osalenud Hara lahingus ning hiljem oli sõjavang Eesti talus. Peagi hakati tähele panema mehe saavutusi treenerina. Alkoholilembuse tõttu lasti Ivan Kalevi peatreeneri kohalt lahti, kuid hoolimata sellest oli ta Eesti võrkpalli edusse rohkelt panustanud.

Eesti parim võrkpallur

Eesti kõige parem võrkpallur oli aga kahtlemata Viljar Loor, kes sai 1980. aasta Moskva olümpiamängudel kuldmedali. See oli tol ajal kõige tähtsam sündmus üldse. Muude tiitlite seas kuulutati Viljar lisaks viis korda Euroopa meistriks ning kaks korda maailmameistriks. Naiste seast on suuri tegusid nii mängija kui treenerina korda saatnud Anu Karavajeva. Anu oli Leningradi Spartaki klubis ründaja. Anu võitis kaks korda NSVL-i karika ning Euroopa klubide karikavõistlustel II koha.

Kas sa teadsid? Esimesed võrkpalli maailmameistrivõistlused toimusid pärast II maailmasõda 1949. aastal. Olümpiamängude kavasse jõudis võrkpall alles Tokyos 1964. aastal.

Taasiseseisvunud Eesti alustas võrkpallis tugevalt.

Eesti võeti vastu nii Euroopa kui ka Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni liikmeks. Eesti meeskond võitis 1993. aastal Spring Cupil kolmada koha. Selle aastatuhande alguses kvalifitseerus Eesti meeskond Euroopa A-kategooriasse, kus oli vaid 22 kõige tugevamat tiimi.

Eesti võrkpallil on olnud kirev ja võituderohke minevik ning oleme kindlad, et nii see ka jätkub tulevikus. Võrkpallimängudele panustamine internetis kogub samuti nii maailmas kui ka Eestis populaarsust. Tee mäng enda jaoks veelgi põnevamaks ning naudi spordiennustusi ilma registreerimiseta. Edu!

scroll to top