fbpx
Close

“Poolt” või “vastu”? | Kas kõrvulukustavad pasunad tuleks Eesti võrkpallis ära keelata?

Karl Rinaldo
Eesti võrkpalliklubide poolehoidjad on kasutanud viimastel aastatel pasunaid aktiivselt. Kas nii jääb ka tulevikus? | Foto: Irina Mägi/Saaremaa VK

Pärast eelmisel nädalal Eesti meedias ilmunud artiklit “Saaremaa võrkpallimängul aitasid viiruse ulatuslikule levikule kaasa fännipasunad” on mitmed spordisõbrad pöördunud Võrkpall24 poole, et algatada avalik diskussioon, kas pasunad tuleks meie meelisala mängudel ära keelata.

Vastuseis pasunatele pole tekkinud üleöö. Võrkpalliringkondades kuuleb juba aastaid nurinat, et kõrvulukustava heliga pasunad teevad spordisaalis mängu jälgimise ebameeldivaks. Ka siinkirjutaja peab tunnistama, et on mängudel valinud istekoha eelkõige selle järgi, kust on lähima pasunani kõige pikem distants. Siinkohal olgu täpsustatud, et jutt ei käi n-ö päris pasunatest ehk TalTechi kodumängudel imeliselt meeleolu loonud tromboonidest ja trompetitest, vaid odavatest fännipasunatest, millega üritatakse reeglina häirida vastasmeeskonna sooritusi.

Võrkpall24 võttis ühendust nelja võrkpalliinimestega, et uurida nende arvamust antud teemal. Nagu selgub, pole kõik sugugi nii ühekülgne, nagu mulje võib jääda.

Kas võrkpalliliit peaks keelama Eestis toimuvatel mängudel pasunad?

Kert Toobal, Eesti koondise ja Tartu Bigbanki kapten ja sidemängija: “Vastu.”

“Eks nende pasunate kohta ole virinat olnud küll ja leidub ilmselt omajagu vanemaid võrkpallisõpru, kes on seepärast mängudel käimisest loobunud. Mõistan, et kui sul on piletil märgitud konkreetne istekoht ja seljataga hakkab keegi pasunat laskma, siis see pole meeldiv. Samas ei arva ma, et see on selline asi, mida peaks keelama. Pigem võiks tekkida inimestel endil arusaam, et on ka teisi viise, kuidas mängul atmosfääri luua. Eriti praegusel hetkel, mil selgus, et pasunad aitasid koroonaviirust levitada. Mina isiklikult pasunate üle ei virise, sest mida suurem on saalis müra, seda rohkem tunneb mängija publiku kohalolu. Atmosfääri tekitavad saalis ikkagi need inimesed, kes ei jälgi mängu käed rüpes, vaid teevad erineval moel häält.

Martti Juhkami, Eesti koondise ja Friedrichshafeni nurgaründa: “Poolt.”

“Prantsusmaal ja Saksamaal, kus mina mänginud olen, ei kasutata pasuneid. On küll trummid ja orkestrid, aga mitte pasunad. Pasunad panevad kõrvad huugama ja rikuvad minu hinnangul pealtvaataja elamust. Atmosfääri loomiseks on võrkpallisõbral ka muid variante. Mina keelaks pasunad ära. Nüüd, mil tuli välja, et nende abil levib ka viirus, peaksid pasunad lähiajal olema keelatud niikuinii.”

Jaano Haidla, endine mängija ja tänane Eesti võrkpalli toetaja: “Poolt.”

“Kui mujal Euroopas mänge vaatamas käia, siis kõrvulukustavaid trumme ja pasunaid ei kasutata. Heli aitavad tekitada plaksutid, lisaks on mängudel diskor, kes laseb sisse vahepalasid, millega rahvas kaasa tuleb. Tõsi, eestlane on tuim rahvas. Kuidas sa ta muidu üles kütad? See on kahe teraga mõõk. Samas tean, et paljud, kes tahaksid mänge tulla vaatama, jätavad seepärast tulemata, et saalis on kõva trummipõrin ja pasunalärm. Ja ega trummide kõrvale keegi istuda ei taha. Minu leian seega, et saab ka muudmoodi kui trummide ja pasunatega heli tekitada.”

Reio Tilk, Pärnu Võrkpalliklubi mänedžer: “Vastu.”

“Ma tean, et mõned aastad tagasi oli Pärnu fännidel suruõhuga pasun, mis keelati viisakalt ära. Mehaanilised pasunad peaksidki olema keelatud. Kõik algab tegelikult võrkpallikultuurist. Mulle iseenesest väga meeldib, mil moel Kesk-Euroopas ja Poolas pannakse muusika mängima ja inimesed hakkavad sellele kaasa plaksutama. Kreekas ja Türgis aga laulavad fännid mängu algusest kuni lõpuni ja mingit muusikat ega trumme polegi vaja. Meil Eestis pole sellist kultuuri, et inimesed hakkaksid ühes rütmis plaksutama või laulma. Me oleme nii tagasihoidlik rahvas. Kultuurid ongi erinevad: Saksamaal käivad mehed ja naised koos paljalt saunas ka. Kuna me ei plaksuta ega laula, siis hakatigi kasutama trumme ja pasunaid. Meie klubi pole iseenesest trumme ega pasunaid müünud, küll aga oleme jaganud papist ja puidust plaksuteid. Fännid on ise ostnud trummid, need korda teinud, pannud toetaja logod peale ja saanud seeläbi reisideks toetajalt kütust. Ma arvan, et sellist asja on reguleerida keeruline. See peab ise välja kujunema.”

Arutelus saab osaleda Facebookis Võrkpalligrupi kaudu.

Tromboonide ja trompetite vastu pole kellelgi midagi, küll aga lähevad inimeste arvamused lahku fännipasunate osas. | Fotod: Fee-Marlen Mägi/TalTech; Irina Mägi/Saaremaa VK
scroll to top