fbpx
Close

Raadik soovib Savost lahkuda: siinne “õhtud vabad” treeninggraafik pole inimlik!

Andrus Raadik. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Eelmisel kevadel suure hurraaga loodud Savo Volley klubi jäi Soome meistrivõistluste poolfinaalseerias kindlalt alla tiitlikaitsjale Sastamala VaLePa’le ja asub järgmisel nädalal heitlema pronksi eest.

Savo ja VaLePa pidasid justkui kaks erinevat seeriat. Kui kahes esimeses mängus oli vastaste paremus mäekõrgune, siis kolmes viimases nähti hooaja eel peamisteks kullafavoriitideks peetud meeskondade vahel võrdsete duelli. VaLePa võitis seeria lõpuks 4:1.

“Ütleme nii, et kui seeria oleks kolme võiduni olnud, siis saanuks see ikka väga kiiresti läbi. Kolmes esimeses mängus oli VaLePa parem, müts maha nende ees. Nad mängisid sigahästi ja meie vastupidiselt väga kehvasti,” tunnistab Raadik.

Heledapäise võrkpalluri sõnul on üsna selge, miks seeria esimesed ja viimased mängud üksteisest kardinaalselt erinesid.

“Kahes esimeses mängus kasutas peatreener sidemängija kohal oma lemmikõpilast, 18-aastast Fjodor Ivanovi. Kolmes viimases oli ta aga kehva mängu tõttu sunnitud algkoosseisu tooma kogenud Petteri Penttineni, kellega esitus paranes hoobilt. Isegi VaLePa sidemängija ja Soome võrkpallilegend Mikko Esko ütles pärast üht mängu, et Ivanovi tõsteid loevad nad nagu head raamatut. Terve meeskond sai aru, et Penttinen peaks kogu aeg mängima, ainult treener nägi asju teisiti,” selgitab pärnakas.

Raadik ei tee saladust, et seljataha on jäämas tema karjääri halvim välishooaeg. Kahel eelneval hooajal tundis eestlane Pielavesi Sampo eest mängides end hoopis paremini, ent tänavu, mil Sampo ühendas Kuopioga jõud, lõi n-ö superklubi ja hakkas mängima Savo piirkonna eri paikades, kuulus klubi justkui kõigile, kuid samas mitte kellelegi.

“Metsa läks see värk,” hindab Raadik. “Keegi ütles hiljuti väga õigesti: Sampos oli klubi justkui üks pere oma toetajatega, Savos on kõik aga kuidagi võlts. Paberil oli meil hea meeskond, aga mul tekkis kohe alguses kahtlus, kas selline asi hakkab ka väljakul toimima. Lõpuks juhtuski nii, et meie kuulsaim mees Olli-Pekka Ojansivu oli sisuliselt kogu hooaja vigane, mina olin vahepeal audis ja nüüd tõmbas Antti Siltala tõsiselt selja ära. Pärast hooaega lähevad näiteks neli meie mängijat kohe operatsioonile.”

Raadik tunnistab, et ka tema ise ei suutnud endast maksimumi välja võtta.

“Ma pole olnud tänavu sellises vormis, nagu peaksin. Põlveprobleemi tõttu alustasin kahel korral treenimist sisuliselt nullist. Kolmas kord tuli nullist alustada vahetult enne play-off’i, kui olin viirusega nädal aega voodis pikali. Vaid veerandfinaalis suutsin täiega vajutada, poolfinaaliks olin juba läbi,” ütleb 32-aastane Raadik.

Meeskonna ohtrad vigastused võisid nurgaründaja hinnangul olla tingitud veidrast treeninggraafikust.

“Enamjaolt oli meil kell 8 hommikune jõusaalitrenn ja juba kell 1 päeval n-ö “õhtune” trenn pallisaalis. Me alustasime seega viie tunni sees kahte trenni. Ja nende trennide vahel oli imepisike paus, kus jõudsid kodus kas söömas käia või magada. Mõlemaks aega polnud. Mina arvan, et selline meetod pole inimlik! Alguses mõtlesin küll, et lahe, nüüd on õhtud vabad. Aga tegelikkus oli see, et pärast teist trenni olin nii läbi, et ei suutnud kogu õhtu mitte midagi teha.”

Raadiku sõnul ei saa sellisele treeninggraafikule olla mingit selgitust.

“Tegu on ju ikkagi esindusmeeskonna, mitte mõne noortesatsiga! Saaliajas ei tohiks seega küsimus olla. Esmaspäevad, mil ainsana oli õhtune trenn tõesti õhtul, näitasid ära, et kui kahe treeningu vahel on normaalne paus, siis on ka trenni kvaliteet palju kõrgem. Ka mängutulemused kannatasid sellise graafiku pärast, sest kell kuus õhtul oli keha harjunud juba magama, mitte endast kõike väljakul andma. Ootan seetõttu koondisesuve juba õhinal, et saaks normaalselt trenni teha,” lisab Raadik.

Raadik ütleb otsekoheselt, et Savos ta suure tõenäosusega eelnevalt kirjeldatud murede tõttu karjääri ei jätka.

“Siia ei tahaks jääda. See klubi juhtkond ka ei sobi mulle. Nagu ütlesin, on Savo meeskond kuidagi võlts. Meedias tehakse kogu asi suuremaks, kui see tegelikult on. Lõpetan selle hooaja ära ja siis vaatan, mis variandid tekkima hakkavad. Eestisse tagasi ma ei kiirusta, jõuan kodus soovi korral veel küll mängida,” avaldab Raadik.

Kahe võiduni peetavat pronksiseeriat alustab Savo Loimaa Hurrikaani vastu järgmisel teisipäeval. Juhul kui Savol õnnestub pronks teenida, lõpetab eestlane Soomes hooaja kolmandal kohal kolmandat aastat järjest.

Et artikkel veidi rõõmsamal noodil lõpetada, olgu lisatud, et Raadiku elukaaslase Elina Salomäki juhendatav Puijo klubi on teinud hea hooaja ja mängib neil päevil naiste kõrgliigasse pääsemise nimel.

scroll to top