fbpx
Close

Raadik vaatab tagasi kevadele: ma poleks midagi öelnud, kui kõik olnuks hästi

Andrus Raadik. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Eesti rahvusmeeskonna nurgaründaja Andrus Raadik on täna üks vähestest Eesti võrkpalluritest, kes pole uueks hooajaks koduklubi veel leidnud.

32-aastane pärnakas mängis möödunud hooajal mäletatavasti Soome tippklubis Savo Volley’s, ent oli sunnitud meeskonnast enne pronksiseeria algust lahkuma, kuna kritiseeris Võrkpall24.ee’le antud intervjuus treeningute jaburat ülesehitust.

Eelmise nädala taskuhäälingusaates “Kuldse geim” vaatas Raadik esmakordselt märtsikuistele sündmustele pikemalt tagasi.

“Minu hooaeg lõppes täpselt neli päeva varem, kui pidanuks,” ütles Raadik. “Olen tegelikult päris palju mõelnud selle peale. Kui keegi küsib, kas ma kahetsen, siis vastus on “ei”. See oli raske hooaeg. Kella kaheksast hommikul oli jõutreening ja juba kell üks päeval tuli pallitrenn. Trenniskäimine toimus ka nii, et üks mees korjas kõik mängijad mikrobussiga hommikul kodudest peale ja viis saali. Ja pärast esimest trenni toodi mängijad tagasi koju – see võttis samuti paarkümmend minutit. Kodus oli kahe trenni vahel aega olla umbes 45 minutit ehk täpselt nii palju, et tuli otsustada – kas hakata sööma või minna otse magama.”

“Alguses lõid kõik käsi kokku, et “oh, õhtud on nüüd vabad”. Reaalsus oli aga see, et kui kolmest sai trenn läbi ja neljast jõudsid koju, siis ei suutnud enam midagi teha. Oleks need kaks trenni kasvõi järjest tehtud, olnuks võib-olla paremgi. Aga see vastik väike paus seal vahel… See oli päris keeruline. Mina olin seal ikkagi välismängija, kes tahtis endast anda 110 protsenti. Aga nii lähestikku olevate treeningutega lihtsalt ei suutnud alguses füüsiliselt ja hiljem ka vaimselt seda teha. Aga tõsi on ka see, et päris iga päev nii väikese pausiga kahte trenni polnud. See oli kolm-neli korda nädalas nii.”

Jaburad treeningplaanid lõid eelduse ka mängijate vigastuste tekkeks.

“Kuna meil oli päris mitmeid üle 30-aastaseid mängijaid, siis näiteks Antti Siltalal (Soome koondise endine põhimees – toim.) hakkasid haiget tegema õlad ja selg. See oligi sellest, et liiga palju tehti trenni järjest. See hakkas mängijaid sööma,” selgitas Raadik.

Võrkpall24 võttis Raadikuga ühendust päev pärast poolfinaalseeria lõppu, kus kaotati kuivalt tiitlikaitsjale Sastamala VaLePa’le. Soome meediasse jõudsid tema laused päev hiljem ning kaks päeva hiljem teatas klubi, et Raadikuga on reeglite rikkumise tõttu leping lõpetatud.

“Ma mäletan väga hästi seda, kui kogu see asi Soome meediasse jõudis. Mu enda suurim hirm oli see, et pagan, rikkusin nüüd oma meeskonnakaaslastest sõpradega suhted ära. Aga läks viis-kuus tundi mööda – ilmselt nad ei julgenud kohe torkima tulla – ja kirjutas üks sidemängija, kas olen veel elus. Vastasin, et kõik on korras ja korki pole ma pudelil maha keeranud. See oli minu jaoks ülioluline, et ma neid suhteid ei rikuks. Ja ma ei rikkunud neid. Nemad toetasid mind. Selles suhtes oli väga super kogu asi. Ka mujalt tuli toetust. Olgem ausad: ma ei mõelnud ju midagi välja. Nii ju asjad olidki. Ma poleks midagi öelnud, kui kõik olnuks hästi.”

“Kogu see asi, kui sa (Karl Rinaldo – toim.) mulle helistasid. Meil oli viimane poolfinaal just läbi saanud. See oli neljapäev. Ja sina helistasid reedel. Mul oli samal ajal käes ka kolimise aeg. Mul oli seinal üks pilt. See oli veel kahepoolse teibiga pandud. Ma hakkasin seda teipi maha nühkima, aga jube kehvalt tuli. Ja siis vaatan, et okei, Rinaldo helistab. Selge. Kaotus, see teibijama… Ja siis ma ütlesin kõik välja. Aga nagu ma olen ka teistele öelnud: see, mis artiklisse lõpuks kirja läks, oli suhteliselt leebe. Me ju arutasime sinuga ka, et mingeid asju ära kirja pane. Ja sa ei pannudki. Nendele, kes ütlevad, et mis see Rinaldo tegi, siis ma vastan alati, et see oli mu enda otsus. Kui see lugu välja tuli, lugesin ma kohe ise artikli läbi ja kuigi see tundus ka mulle liiga otsekohene, siis ma otsustasin, et ei, mina oma sõnadest ei tagane.”

“Siin Soomes ongi kogu aeg selline mentaliteet, et kõik on kogu aeg hästi. Isegi kui kaotasime, ütles treener, et kõik on hästi – vastane lihtsalt mängis paremini. Aga minu arust peab vahel ise ka peeglisse vaatama. Ei ole alati see vastane nii hea. Oma vigu kuidagi ei tahetud üldse tunnistada.”

Raadik on kolmele Soomes mängitud hooajale tagasi vaadates siiski väga õnnelik, sest võõrsile siirdudes astus ta karjääris pika sammu edasi. Lisaks leidis ta sealt armastuse.

“Olen väga rahul ja õnnelik, et Soome mängima sattusin. Puhtalt oma mugavustsoonist väljumine, elumuutus ja üksinda möllamine… Sain keskenduda ainult sellele, milleks ma seal olin. Treenimisele, magamisele, söömisele ja vee joomisele. Kuopiost leidsin ma endale ka elukaaslase ja peagi sündiva lapse ema. Ma ei teagi, mis saaks parem olla.”

Ent lõpetuseks, kas Savo klubi tegi Raadiku väljaütlemiste järel uueks hooajaks treeningkavas muudatusi või jätkab peatreener Jukka Tuovinen samasuguse plaaniga? “Ma olen puhtalt huvi pärast uurinud, kas midagi plaanitakse muuta. Selleks ma ju ütlesin ka need asjad välja, et miski muutuks. Nii palju olen kuulnud, et trennide plaanid paistavad samasuguseks jäävat. Mul on kahju just mängijatest, kui midagi ei muudeta.”

Raadik sooviks karjääri jätkata välismaal ning loodab lepingu teenida liigast, mis on tugevam nii Eesti kui Soome omast. Täna keskendub ta aga täielikult koondisele ega muretse liialt uue klubihooaja pärast.

Kuula Savo-teemalist arutelu “Kuldse geimi” saates alates 35. minutist:

scroll to top