fbpx
Close

Rakvere klubi eelarves laiutab 30 000 euro suurune auk. Kas valge rätik visataksegi ringi?

Karl Rinaldo
Vähesed oleks 2017. aasta kevadel, pärast meeskonna triumfi Balti liigas, osanud ennustada, et kaks aastat hiljem on Rakvere tegevust lõpetamas. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Rakvere Võrkpalliklubi saatus saab kõigi eelduste kohaselt selgeks järgmisel nädalal. “Täna on seis fifty-sixty,” ütleb klubi president ja eestvedaja Raigo Pärs Võrkpall24.ee’le.

“Lõplikku selgust veel pole. Oleme täpselt samas olukorras nagu kuu aega tagasi. Esmaspäeval istume veel linnaisade ehk linnapea Marko Tormi ja volikogu esimehe Mihkel Juhkamiga (tippvõrkpallur Martti Juhkami isa – toim.) maha. Saab näha, kas neil on mingi idee või tulebki valge rätik ringi visata,” räägib Pärs.

Kuus aastat tagasi koos mõttekaaslastega Rakvere klubi vedamise legendaarselt Mati Merirannalt üle võtnud Pärs tunnistab, et aeg sunnib otsuse tegemisel takka. Lõppenud hooajal Rakveres mänginud meestest on tänaseks uute klubidega lepingu sõlminud juba nii Taavi Nõmmistu (Näfels, Belgia), Alari Saar (Saaremaa VK) kui Karlo Remy Kallend (TalTech). Eesti võrkpalliturul aga teatavasti valikut napib, sest mitukümmend meie paremat meest mängib välisliigades.

“Paljud toetajad oleksid valmis jätkama, kuid 100 000 euro suurusest eelarvest on meil täna puudu 30 000 eurot,” selgitab Pärs. “Proovi sa 70 000 euroga meistriliigaklubi koostada. See pole reaalne.”

Rakvere linn on jaganud viimastel aastatel suuremate pallimängualade esindusklubidele kokku 24 000 eurot, mis on tänapäeva spordis imepisike summa. Võrkpallurid, kes mängisid tänavu erinevalt jalgpalluritest ja korvpalluritest kõrgliigas, said sellest potist 10 000 eurot. Nii ongi klubi toetunud seni väga suurel määral erasektorile. Seejuures on paradoksaalne, et kui Eesti elatustase ja keskmine palk on viimase kuue aasta jooksul kerkinud enam kui kolmandiku võrra, siis Rakvere-suguse klubi eelarve on täna poolteist kuni kaks korda väiksem kui 2013. aastal.

“Linnapea hiljuti tehtud üleskutse peale võttis klubiga ühendust üks eraisik. Temagi oli meile juba varasemast ajast tuttav. Ega ma ausalt öeldes ei oodanudki, et telefon selle üleskutse peale punaseks läheb. Raha saab tänapäeval küsida vaid isiklike tutvuste kaudu. Need ajad on möödas, kui Rakvere patriotismi ja kogukonnale tagasiandmise jutuga kedagi kõnetada oli võimalik. Rakveres on ettevõtteid küll ja veel, aga osad neist eelistavad jätta kogu kasumi oma taskutesse, teised toetavad juba mõnd teist ala. Näiteks siinse piirkonna suurima tööandja Rakvere lihakombinaadi toetus võrkpallile on olnud null,” lisab Pärs.

Juhul kui Eesti üks läbi aegade olulisemaid võrkpallilinnu peaks Viljandi, Võru ja Paide jälgedes meistriliigas mängimisest loobuma, osaleb kõrgliigas uuel hooajal vaid viis klubi.

Rakvere Võrkpalliklubi president Raigo Pärs (paremal) on olnud meeskonna kodumängudel ka kommentaatori rollis. | Foto: erakogu

scroll to top