fbpx
Close

Rauno Tamme “Unelmate meeskond” | Eestisse tekib uus klubi, mitu unustatud talenti naasevad platsile

Rainer Vassiljev ja Rauno Tamme tulid 2017. aasta kevadel Tallinna Selveri ridades Eesti meistriks. | Foto: Tallinna Selver

Võrkpall24.ee populaarseimas rubriigis proovib aasta lõpu paiku mänedžerina kätt Eesti koondise ja Saaremaa Võrkpalliklubi nurgaründaja Rauno Tamme, kes on viimase pooleteise aasta jooksul võitnud kodumaal saali- ja rannavõrkpallis kokku uskumatuna näivad seitse tiitlit.

“Maailmastaare on siin rubriigis valitud küll ja veel, aga kuna meie koduses liigas jääb võistkondi aina vähemaks, otsustasin uue meeskonna komplekteerida,” selgitab 26-aastane viljandlane oma sõjaplaani. “Eesmärk on kohe esimesel hooajal medalite eest heidelda.”

“Ütlen kohe selle ka ära, et seitsme mängijaga ma toime ei tule. Minu meeskonna valikusse kuulub üheksa mängijat,” lisab Tamme. Kuna “Unelmate meeskonna” ainus reegel on reeglite puudumine ja koduse võrkpallimaastiku valitsejale vastu vaidlemine ei pruugi ühe võrkpalliportaali jaoks hästi lõppeda, oleme Tamme otsusega nõus. Ega mehel, kes on suhteliselt noorest east hoolimata juba nii Võru, Tartut, Rakveret, Tallinna Selverit kui ka Saaremaad esindanud, polegi sellist valikut kerge teha.

Rauno Tamme “Unelmate meeskond”:

Sidemängija: “Alustan võistkonna A-st ja O-st ning näppan alustuseks Saaremaalt lätlase Artis Caicsi (33). See on mees, kes on andnud Eesti võrkpallile väga palju juurde. Tema “Eesti-karjäär” sai alguse Tartus Teppanile, Tähele ja Treialile palle ette tõstes. Hiljem on ta tiitleid võitnud ka Rakvere ja Saaremaaga. Artis arvab ise, et ta pole vaimselt alati kõige kindlam, aga mulle tundub, et ta on nüüdseks väga küpseks mängijaks saanud. Artisele võib loota, sest ta teeb alati oma ära. Nagu karikafinaalis sai näha, on ta piisavalt nahaalne mängija, et ka ise finaale lõpetada. Mina sain Artisega tuttavaks juba Tartu-aegadel, kuid puutusin temaga toona kokku vaid hooaja eel, sest mängima hakkasin lõpuks hoopis Võrus.”

Sidemängija: “Kuna minu meeskonnas oleks kindlasti mingitel hetkedel käekirjamuutust vaja, võtan Caicsi kõrvale Andres Toobali (30) hooajast 2009/10. Praegu on Andres kindlasti mängijana küpsem, kuid toona, enne vigastusi, mängis ta väga enesekindlalt. Mängisin Andresega Tartus koos ja kuigi ma ise olin sel hetkel veel väga noor mängija, jättis ta mulle väga hea mulje. Ma ei ütlegi, kumb oleks minu meeskonnas põhisidemängija – Caics ja Toobal on võrdsed mehed.”

Noor Andres Toobal. | Foto: Eesti Võrkpalliliit

Temporündajad: “Kui mul õnnestub läbirääkimistel oma tahe läbi suruda, siis võtan Siim Ennemuisti (29) ja Meelis Kivisilla (28). Tegu on kooslusega, mida olen alati tahtnud meie liigas ühes võistkonnas mängimas näha. See võimalus oli isegi õhus vist mingil hetkel, sest Saaremaa üritas Ennemuisti kõrval tuua meeskonda ka Kivisilda, aga nii ikkagi ei läinud. Põhjus, miks just nemad kaks valiksin, on lihtne: Ennemuist on liiga parim blokeerija ja Kivisild (tempo)ründaja. Mulle on jäänud selline mulje, et nad mõlemad on ka enda kallal väga palju vaeva näinud.”

Diagonaalründaja: “Kuna mäng käib tiitlitele, siis võtan siinkohal ühe suure ampsu. Küsin sponsoritelt ekstra raha juurde, sest plaanin võistkonda tuua Lincoln Williamsi (25). Kuna Linci naine on eestlanna ja neil on ühine tütar kasvamas, siis äkki oleks ta nõus üheks aastaks siia tagasi tulema. Temast saaks meeskonna selge rünnakuliider. Pall on vaja lihtsalt üles saada, sest tema muretseb kõige muu eest. Ma arvan, et Linc on võimsaima käega võrkpallur, kes kunagi Eesti liigas mänginud. Võrreldes Tallinna Selveris mängitud ajaga on ta nüüdseks kindlasti ka mängutarkust juurde saanud.”

Libero: “Ka siin lähen suurt kala püüdma. Mu valik on Sten Esna (36). Pean taas läbirääkijana end tõestama, sest Sten lõpetas mängijakarjääri juba ammu. Õnneks on tal vanust vaid 36 eluaastat ja ühe hooaja oleks ta kindlasti võimeline veel kaasa tegema. Tuletagem meelde, et Sten mängis Prantsusmaa kõrgliigas ühes võistkonnas Jenia Grebennikoviga, kellest on tänaseks saanud üks maailma paremaid, kui mitte parim libero. Eks ta Stenilt õppiski. Aga Sten ise annab minu võistkonnale juurde igas elemendis. Kui tema on väljakul, siis tean, et kaitses on kõik korras.”

Sten Esna. | Foto: Eesti Võrkpalliliit

Libero: “Mängin kahe liberoga. Et Sten saaks vahepeal natuke puhata, siis toon meeskonda Kaspar Pomerantsi (26). Tunnen teda läbi ja lõhki – oleme koos mänginud aastaid nii saalis kui rannas. Ka tema on tänaseks n-ö profivõrkpallist ammu loobunud. Kasparil oli annet küllaga ja kui ta oleks endasse rohkem uskunud, võiks ta siiani heal tasemel mängida. Nüüd ta tegutseb ju esiliigas hoopis sidemängijana. Rahapatakat mul Kasparile kahjuks pakkuda poleks, sest nii nimekad mängijad on ees.”

Nurgaründaja: Keith Pupart (33). Kuna Keith plaanib lähiaastatel tagasi koju tulla, siis minu võistkonnas on tal koht olemas. Keith meeldis mulle mängijana juba väga ammusest ajast. Just nagu Eerik Jago, aga teda oleks vist hilja tagasi kutsuda. Keithi teeb eriliseks meeletu stabiilsus. Tal on kõik elemendid ühtmoodi tugevad ning olen ka ise temalt palju õppinud. Pupart ja Esna hoolitsevad koos vastuvõtu eest. Aga kui Keith ei peaks ikkagi tulema veel, siis mul on Helar Jala number olemas.”

Keith Pupart rünnakul. | Foto: Maaseiki Greenyard

Nurgaründaja: “Siia valin sellise mehe nagu Virko Vantsi (30), kes mängib hetkel esiliigas. Tema valimise põhjuseks on see, et ma ei tea meie liigas ühtegi atleetlikumat mängijat. Anti siis looduse poolt palju või teeb ta ise nii kõvasti trenni, igatahes sellise hüppega mängijaid naljalt ei leia. Võib-olla pole tal karjääris lihtsalt sellist treenerit olnud, kes teda õigesti ära kasutada suutnuks. Minu jaoks on igatahes alati mõistatuseks jäänud, miks Virko kõrgel tasemel läbi ei löönud. Tutvusin isiklikult Virkoga juba sel ajal, kui Mati Merirand veel Rakveret juhendas. Virko turuhind on madal ja meie eesmärk on seda kergitama hakata. Aga töölt peab ta ära tulema, sest meil on ikkagi profiklubi. Puparti kõrval on ta selgelt ründav nurgamees.”

Treenerid: “Selle valiku peale mõtlesin ma väga pikalt. Mina ise olen meeskonnas noor abitreener, kes ideaalis peatreenerilt kunagi töö üle võiks võtta. Aga treeneriduoks valiksin ma Rainer Vassiljevi ja Indrek Verro. Tunnen neid läbi ja lõhki Selveri-aegadest. Ma arvan, et Rainer sobib oma nooruse ja ambitsioonikuse tõttu peatreeneriks kõige paremini. Iseasi muidugi, kuidas teda võiks Poola kõrgliigast tagasi Eestisse meelitada.”

Rauno Tamme. | Foto: Saaremaa Võrkpalliklubi
scroll to top