Eesti rahvusmeeskonna jaoks lõppes EM-finaalturniir kindla 0:3 kaotusega Prantsusmaale. Kert Toobali eemale jäämisel pidid teisel puutel kastanid tulest välja tooma Robert Viiber ja Renet Vanker.
Kohtumises olümpiavõitjatega jagunes mänguaeg kahe noore sidemängija vahel küllaltki võrdselt. Algkoosseisus alustas mängu Robert Viiber, teise geimi lõpus ja kolmandas geimis jagas tõsteid Renet Vanker.
“Äge! Nägin päris lähedalt, kuidas see asi käib. Väga kiiresti mängitakse,” jagas 22-aastane Vanker emotsioone pärast kaotusmängu Eesti ajakirjanikele antud intervjuus. “Kõik oli võimalik, nad ei teinud midagi üleloomulikku,” nentis Vanker.
“Mäng oleks võinud sujuvam olla,” raputas siiski Vanker endale tuhka pähe. “Kolmandas geimis tuli mulle enamus palle ideaalselt kätte.”
22-aastase Vankeri jaoks oli tegu esimese suurturniiriga. Saku Suurhallis oli igal Eesti koondise mängul peaaegu täismaja. Sellest ei lasknud noor mängumees end mõjutada: “Ei tundnud meeletut pinget. Üsna mõnus oli publiku ees mängida.”
Koondisesuve jooksul pidi Vanker mänguaega jagama kaks aastat vanema Robert Viiberiga. Kui suve hakul näis, et Vanker liigub kindlalt esisidemängija tiitli suunas, siis kodusel EM-il alustas igas mängus algkoosseisus Viiber.
“Mänguaega väga ei antud, pidi kastis praadima. Oleks rohkem tahtnud saada. Kui platsile tulin, sain vabalt mängida, nii palju kui mängida sain.”
Kui tervis peab, siis on klubivõrkpalli Tallinna Selveris jätkaval Vankeril ees veel mitu head suurturniiri. Kus näeb Vanker enda juures kõige suuremaid vajakajäämisi? “Stabiilsus eelkõige, samuti on vaja füüsist arendada. Isiklikult ei tunne, et väga palju kehvem teistest oleks.”
