Eesti karikavõitja Saaremaa Võrkpalliklubi pidas eelmisel nädalal Soomes Akaas esimesed hooajaeelsed kohtumised, lõpetades sõprusturniiri neljanda kohaga.
Kui kahel esimesel mängupäeval teenisid saarlased ühe võidu ja kaks kaotust (loe lähemalt siit), siis pühapäeval kaotati pronksimäng Vantaa Ducksile 1:2 (-24, -20, 23). Eesti klubi resultatiivsemad olid diagonaalründaja Daniel Maciel 14 (+5), temporündaja Henri Treial 10 (+9) ning nurgaründajad Robin Alba ja Markus Uuskari 7 punktiga (vastavalt +4 ja +1). Vantaale tõi Marko Määttänen 18 punkti (+9).
Turniiri võitis Loimaa Hurrikaani, kes alistas finaalis 3:0 (16, 31, 17) Oliver Lüütsepa juhendatava Akaa Volley. Võõrustajate poolel oli turniiri kõigis neljas mängus parima efektiivsusnäitajaga Eesti koondise temporündaja Mart Naaber, kes tõi Loimaa vastu 8 punkti (+5).
Võrkpall24 võttis esmaspäeva pärastlõunal ühendust Saaremaa peatreeneri Urmas Taliga, et võtta turniir mõne sõnaga kokku.
Urmas, millise mulje esimene kontrollturniir sulle jättis?
Me ei läinud Soome endale ega kellelegi teisele muljet avaldama. Vaatasime hoopis, kuidas oma praeguste treeningute pealt võrkpalli mängime. See oligi asja eesmärk. Oli ilusaid ja raskeid hetki. Ka ajagraafik oli keeruline. Mängida laupäeva ja pühapäeva hommikul kell 10… Kõva “treeninglaager”.
Mitu pallitrenni te enne Soome sõitmist olite teinud?
Neli. Me ei mõtle, et peame septembris olema mänguvormis. Eks see vormi jõudmine võtab kõigil meeskondadel aega. Proovime head olla siis, kui hooaeg pihta hakkab. Praegu käib eelkõige füüsilise vormi arendamine.
Poola kõrgliigast saabunud Reto Gigerit on nimetatud üheks tugevamaks sidemängijaks, kes on Eesti liigas mänginud. Kuidas sa tema esitustega seni treeningutel ja mängudes rahule oled jäänud?
Mängisime väga erinevate koosseisudega ja katsetasime palju. Ühist nimetajat ei saagi veel olla. Ma ei oska seetõttu tema kohta veel midagi konkreetset öelda. Selliseid küsimusi saab küsida kevadel, kui on selge, kas tegu on hea või halva mehega. Selge on see, et klassi tal on, aga võtmeküsimuseks kujuneb sidemängijate puhul alati see, kuidas nad meeskonnaga kokku klapivad.
Kuuba koondise endine kapten Javier Jimenez oli statistika põhjal kontrollturniiril meeskonna stabiilseim ründaja. Mida tema kohta ütled?
Üheksandal septembril on ka tema kohta vara veel midagi öelda. Esialgu pean ise mängijate osas selgusele jõudma. Aga kindlasti sobib Javier meie mängupilti. Muu sõltub juba sellest, kuidas ta vormikõver tõusma hakkab. Kogemust ja kõike muud on tal küllaga.
Diagonaalründaja Daniel Macieli nimi ei vaja siinsetele võrkpallisõpradele tutvustamist. Kas brasiillane paistab täna olevat parem võrkpallur kui viis aastat tagasi TTÜ-s mängides?
Ma ei saa põhjapanevaid järeldusi teha ka tema puhul, aga esmapilgul tundub, et ta on okei.
Viimase mängu statistikast jäi silma, et teie 18-aastane nurgaründaja, saarlane Robin Alba realiseeris kõik viis tõstet. Kas Alba on vaikselt meeste seas kanda kinnitamas?
(Muigab.) Reto (Giger) ütles pärast mängu, et kui mängija rünnakuprotsent on sada, siis peab ta sidemängijale välja tegema. Järelikult mängiti hästi löögile. Aga Robin tuli kolmandas geimis hästi mängu ja õnnestus. Ma usun, et ta teab, miks ta võistkonnas on ja mille nimel me trenni teeme. Teda ja veel paari mängijat tuleb meil uuel hooajal meistri- ja esiliiga vahel targalt jagada, et kõik maksimaalselt mänguaega saaksid.
Lõpetuseks, kas Akaa värske täiendus Mart Naaber oligi debüüdil nii edukas, nagu numbrid näitavad?
Esiteks, üle pika aja on Soomes üks võrkpallur, kes võib oma pikkuse põhjal võrkpalluri nime kanda. Küla peal on Mart juba tuntud poiss, sest ta paistab oma pikkusega teiste seast välja. Autogramme tuli tal jagada igas suunas. Aga mänguline pool on ikkagi see, miks Oliver (Lüütsepp) ta oma meeskonda võttis. Ja selles osas ei pelga ma üldse. Ta saab väga hästi hakkama. See koht oleks võinud talle juba neli aastat tagasi sobida.
