Eesti rahvusmeeskonna liige Märt Tammearu on end esimeses välisklubis kiiresti sisse seadnud. Seda kinnitavad nii Belgia meisterklubi Roeserlare Knacki kontrollmängude tulemused kui ka pärnumaalase jutt.
“Meeskonnakaaslased on tõesti marusõbralikud ja võtsid mind hästi vastu. Kõik räägivad kenasti inglise keelt ka, kuigi omavahel suhtlevad siin kohalikud ja Hollandist tulnud leegionärid hollandi keeles. Trennis räägib treener aga inglise keeles,” ütleb 20-aastane Tammearu usutluses Võrkpall24’le.
Võrreldes Tartu Bigbankiga, kus nurgaründaja eelmisel kahel hooajal mängis, on Roeselare treeningud mõnevõrra teistsugused. “Trenne on rohkem ja need on ka pikemad kui Tartus. Vahel läheme näiteks pärast pallitrenni veel jõusaali. Ja kontrollmänge peame ka väga palju – kokku vist septembris ja oktoobris 13 tükki,” selgitab Tammearu.
Aga kuidas hindab ta sealtset taset? “Võrreldes Tartuga seisneb suurim vahe selles, et igale positsioonile jagub võrdväärseid vahetusmehi. See aga tähendab, et kuuiku-trennid on oluliselt tasavägisemad ja võitluslikumad. Ei ole sedasi, et üks pool on teisest kindlalt üle. Harjuma pean aga praegu sellega, et võrreldes Eesti koondisega on siin kaitsetaktika teistsugune.”
Roeselare peatreenerina tegutseb neljandat hooaega alles 35-aastane Steven Vanmedegael, kes on olnud võistkonna juures kogu oma treenerikarjääri ehk kokku juba kaheksa aastat. “Ta on jätnud väga hea mulje,” kiidab Tammearu.
“Ta on rahulik, aga samas nõudlik. Kui ikka väga suuri rumalusi platsil hakkame tegema, võib ta närvi minna ka. Aga muidu on ta ikkagi toetav. Sellist nõmedat nähvamist mängijate suunas pole. Pigem ütleb, mida ja kuidas võiks paremini teha. Näiteks minu puhul vaatas ta videost, et hakkan servi vastuvõtul tegema ebavajalikke samme ja liigutusi, kui vastane palli enne servi üles viskab. Tegelikult tuleb leida õige asend ja seista sel hetkel. Eks tegelikult olid need vead ka enne teada, aga tunnen, et mängudes on Belgias tehtud muudatusest juba kasu olnud.”
Koha eest päikese all asub Tammearu võitlema Belgia koondislaste Matthijs Verhannemani (33a, 198cm) ja Mathijs Desmeti (21a, 198cm) ning hollandlase Stijn van Schiega (26a, 203cm). “Verhanneman oli EM-il Belgia põhimees, aga vigastas kõhulihast ja on hetkel platsil käinud ainult liberona. Tema peaks olema meie nelikust kõige kogenum ja parema servi vastuvõtuga. Desmet ja van Schie on pigem ründava suunitlusega mehed. Mina olen võrreldes Desmetiga ilmselt mitte nii võimas, aga samas veidi osavam. Servi vastuvõtul tundub seni nähtu põhjal, et oleneb päevast, kellel triost mina, Desmet ja van Schie kõige paremini välja tuleb,” hindab Roeselare pikka nurgameeste-nelikut täiendav 198-sentimeetrine Tammearu.
Kodusel EM-finaalturniiril saadud randmevigastus teeb Tammearule küll jätkuvalt valu, ent kõigis kuues kontrollmängus on ta käinud väljakul ja teeninud rohkelt ka mänguaega. Jagu on saadud juba kahel korral belglaste Gentist ning korra prantslaste Tourcoing’st, belglaste Leuvenist ja eile ka Karli Alliku koduklubist, sakslaste Frankfurtist. Samuti on meeskonnal teisest mängust Martti Juhkami endise koduklubi Tourcoing’ga kirjas 2:2 viik. Kaotusi pole Roeselare seni tunnistanud.
Eile võõrsil teenitud 3:1 võit Frankfurti üle tõestas taas, et Tammearu pole kehvasti esimest välishooaega alustanud. Eestlane kogus 14 punkti (+10), näidates kindlust nii rünnakul (59%) kui ka servi vastuvõtul (67%).
“Praegu on seis päris okei. Suvi oli küll pikk, aga EM-i ajal tuli randmevigastuse tõttu mängupaus sisse. Väsimus võib tulla mingil hetkel sisse, aga kuu aja pärast, mil uus hooaeg algab, peaks ka treening- ja mängukoormus alla minema. Seni oleme sisuliselt iga teine päev mänginud kontrollmängu,” ütleb Tammearu, kelle klapp Belgia koondise sidemängija Stijn D’Hulstiga paistab olevat juba hea.
Ent kuidas on täna randmega lood? “Pean rannet igapäevaselt teipima. Blokis palliga pihta saades tekib hetkeline valu, aga mängimist see ei sega. Valu pole suure koormuse tõttu taandunuma praegu veel hakanud.”
Uut hooaega alustab Roeselare alles kuu aja pärast ehk 23. oktoobril. Enne seda peetakse veel sõprusmänge nii Frankfurtiga (täna) kui ka Prantsusmaa paremikku kuuluvate Toursi ja Montpellier’ ning itaallaste Veronaga. Meistrite liiga põhiturniiril loositi Roeselare ühte alagruppi Poola meistri Jastrzebski Wegieli, Andri Aganitsa koduklubi Friedrichshafeni ja ühe kvalifikatsioonist tuleva meeskonnaga.
