fbpx
Close

Talendikad rannavõrkpallurid võivad pääseda tulevikus Audentese spordigümnaasiumisse

Karl Rinaldo
Rannavõrkpallureid näeb loodetavasti õige pea treenimas ka Audentese spordigümnaasiumis. | Foto: Karl Rinaldo

Audentese spordigümnaasiumis võib lähiaastatel õppimas ja treenimas näha esimesi rannavõrkpallile spetsialiseerunud noori, kui plaanid täide õnnestub viia.

Kultuuriministeeriumis spordi asekantslerina töötav Tarvi Pürn ütles “Kuldse geimi” taskuhäälingusaate 59. osas, et spordigümnaasiumi alade valik pole kivisse raiutud, Otsuseid tehakse vastavalt olukorrale ja vajadusele.

“Audentese spordigümnaasiumi poliitika on muutunud vabamaks. Kindlaid alasid on vähe ja kontingent muutub vastavalt põhimõttele, et kui sul on eelkõige olümpiaalal väga perspektiivikad noored, siis on neile spordigümnaasiumi uksed avatud. Selle teemaga on seega kindlasti mõistlik edasi minna. Tuleb üles leida lihtsalt need talendid, kes soovivad rannavõrkpallile pühenduda,” sõnas Pürn.

“Nii kaua oli see mõte varjusurmas, kui Tallinnas polnud ühtegi head rannahalli. Siin polnud võimalik aastaringselt rannavollet mängida. Täna on seis teine,” selgitas Pürn ning vihjas Haaberstis ja Ülemistes asuvatele rannavollekeskustele.

“Mina tean nii palju, et Audentese spordigümnaasium on öelnud rannavollele “jah” ja need kohad on olemas. Ka alaliidu poolt on huvi, aga mängijaid pole,” lisas endine tippmängija ja tänane treener Rivo Vesik. Täna eelistab nimelt enamik meie talendikaid noori rannavõrkpalluri karjäärile saalivõrkpalluri ametit, kus on vähemalt esimestel profiaastatel rohkem väljavaateid ja kindel sissetulek tagatud.

“Seda pole nii suure kampaaniana tehtud. Kohti on pakutud osadele mängijatele, kes on sellest ära öelnud. Kas seda peaks suure kampaaniana välja käima, on kahe otsaga asi. Suvalisi mängijaid, kellel puudub reaalselt perspektiiv, pole mõtet sinna tiksuma võtta. Selles osas olen ma Tarviga nõus. Samm on edasi tehtud ja loodan siiski, et aasta-kahe pärast näeme Audentese spordigümnaasiumis õppimas ka rannavõrkpallureid. Esialgsete plaanide kohaselt oli kavas võtta kaks poissi ja kaks tüdrukut,” teab Vesik.

Rannavõrkpalli eduloona on meil hea näide võtta Lätist, kus mitmed paarid on jõudnud viimase kümnendi jooksul maailma absoluutsesse tippu. 2012. aasta Londoni olümpial võitsid Martinš Plavinš ja Janis Šmedins lõunanaabritele ühe kahest medalist, kui tulid rannavõrkpallis pronksile.

Kogu rannavolle järelkasvu puudutavat teemat saab saates kuulata alates 25. minutist.

scroll to top