Endise tipprannavõrkpalluri Rivo Vesiku jaoks oli eelmine nädal väga edukaks, sest tema ning Venemaa koondise peatreeneri Vjatšeslav Nirka hoolealused Vjatšeslav Krasilnikov ja Oleg Stojanovski võitsid Xiamenis toimunud nelja tärni MK-etapi.
Kui avamäng kõrvale jätta, kujunes turniir Venemaa duo jaoks pealtnäha jalutuskäiguks pargis. Krasilnikov ja Stojanovski võitsid viis viimast mängu maailma tipp-paaride vastu tulemusega 2:0, seejuures kõikides geimides pandi paremus maksma enne otsustavate punktideni jõudmist.
Venelased näitasid Hiinas saavutatuga, et on hetkel maailma üks paremaid duosid. Seda kinnitavad ka varasemad tulemused. Vaid pool aastat koos mänginud paar on osalenud viiel turniiril, jõudnud neist neljal esikolmikusse ja kerkinud maailma edetabelis juba 21. kohale.
Võrkpall24.ee uuris Rivo Vesikult, mis on Krasilnikovi ja Stojanovski edu alus ning millist rolli mängib eestlane nende arengus.
“Esiteks, üllatuseks nende turniirivõitu pidada ei saa, kuna tegu on absoluutse maailma tippduoga. Samas ei saa ma öelda, et oleksin võitu oodanud. Nende esitus paranes turniiri edenedes mäng-mängult. Väga oluline oli seejuures avamatš austraallaste Christophher McHugh ja Zachery Schuberti vastu, kus poisse ehmatati natuke ja nad said aru, et tasuta ei tule siin midagi,” ütleb Vesik.
“Vjatšeslavi ja Olegi edu aluseks on kindlasti korralik füüsiline, tehniline ja vaimne ettevalmistus. Lisaks näitasid mõlemad Hiinas just väga head meeskondlikku mängu,” kiidab Kristjan Kaisiga ka ise aastate eest MK-etapil triumfeerinud Vesik. “Mul on väga hea meel, et olen nendega tutvunud ja saanud võimaluse koostööd teha.”
207-sentimeetrise Oleg Stojanovski näol on tegu Rivo pikaaegse hoolealuse, suure talendiga nii kaudses kui otseses mõttes, kes mängis varasemalt Artjom Jarzutkini (21) ja Igor Velitškoga (24). Koostöö märksa kogenuma Krasilnikoviga (27) on toonud aga tema tugevused esile eriti hästi.
“Mina olen Olegi juhendanud juba viis aastat, olgugi et ta on oma 22 eluaastaga jätkuvalt noor mängija. Vahel viskab tal seetõttu veel seda pubeka-asja sisse,” muigab Vesik. “Sellistel hetkedel saan temaga norida natuke, aga õnneks on mehele antud hea huumorisoolikas ja ta paneb mõnuga vastu. Väljaspool väljakut oleme head sõbrad. Platsil on meil aga professionaalne suhtumine: tema teab ja saab aru, et minul on temale palju anda, ja vastupidi. Oleme koos jõudnud kaugele ja loodan, et tema jõuab veel kaugemale – kas siis minuga või minuta. Ta on äge poiss.”
195-sentimeetrine Vjatšeslav Krasilnikov on, nagu juba öeldud, kogenum võrkpallur, kes saavutanud varasemalt edu nii Konstantin Semjonovi (29) kui Nikita Ljaminiga (33). Nüüd saab ta olla esimest korda ise vanema mängija rollis.
“Slava on muhe naljamees, aga kui tööd on vaja teha, siis teeb ta seda alati kõvasti. Kuna Slavas on natuke tõmmumat verd, siis vahel on temaga keerulisem läbi saada ja oma mõtteid selgitada, aga kuldse keskteeni jõuame ikkagi alati. Temaga olen töötanud tänaseks kolm aastat. Väljaspool võrkpalli on Slava heasüdamlik ja heatahtlik inimene. Väljakul on ta aga nõus tegema kõike, et võita. Vahel viskab ka jonni sisse, aga kellel ei viskaks,” räägib Vesik.
Vesik ja Nirka on Venemaa uue esiduo treenimisel ülesanded kenasti ära jaganud. “Minu roll on rohkem bloki ja kaitsetöö parandamine ning psühholoogiline pool. Peatreener tegeleb üldmängu, taktika, tehnika ja teiste asjadega. Minu ja pealiku koostöö sujub hästi. Usaldame üksteise otsuseid ja alati, kui tekivad lahkarvamused, arutame asjad läbi ja jõuame ühise otsuseni. Vahel kestavad need vestlused tunde, aga tal pole kunagi sellist suhtumist, et “teeme nii, sest mina tahan”. Oleme avastanud palju huvitavat üksteise filosoofiates ja ka tehnilises lähenemises võrkpallile,” lisab Vesik.
