fbpx
Close

Tõsine teema | Miks on Eesti noortekoondislaste tehniline ja füüsiline pagas konkurentidega võrreldes kehva?

Eesti U16 koondis EM-valikturniiril. | Foto: CEV

Eesti U16 tüdrukute ja U17 poiste koondise hiljutised tulemused EM-valiksarjas on tõstatud võrkpalliringkondades taas teema seoses meie järelkasvu murekohtadega.

Nii tüdrukute treener Anatoli Kuprijanovitš kui poiste juhendaja Argo Meresaar tõdesid, et nende hoolealused jäävad Euroopa keskmikele mitmetes nüanssides alla. Kuprijanovitš rääkis pärast turniiri tüdrukute kehvast üldfüüsisest, Meresaart panid aga enim imestama poiste tehnilised puudujäägid. Veel viie-kuue aasta eest mängis Eesti juunioride koondis eesotsas Renee Teppani ja Robert Tähega MM-finaalturniiril, mis kinnitab, et seis pole sugugi alati nii kehv olnud.

Võrkpall24 uuris teemat viimatises taskuhäälingusaates “Kuldne geim”, kus külas olid Eesti naiste koondise põhitegijad Kertu Laak ja Liis Kullerkann.

“Sel ajal, kui mina Audenteses käisin, oli ÜKE mitte niivõrd jõutreening, vaid kõhulihaste ja pikemate jooksutrennide tegemine,” meenutas 21-aastane Laak. “Mäletan, et ka mu koduklubis (Kohilas toim.) hakati regulaarselt jõutreeninguid tegema alles siis, kui mina olin noorteklassis mängimist juba lõpetamas. Ma arvan, et jõutrennile võiks veidi rohkem rõhku panna, arvestades seda, et noortel kestavad turniirid tihti kolm päeva jutti. Näiteks noortekoondises (1998. a. sünd. – toim.) mängides olid meil päris paljud tüdrukud katki. Kindlasti oli see tingitud millestki, mis varasemalt oli jäänud tegemata.”

“Nii palju, kui mina Audenteses nägin, tulid paljud spordikooli sedasi, et neile pidi esialgu õpetama kükkide tegemist ja väljaasteid,” lisas saatejuht, endine tippmängija Rivo Vesik. “Minu hinnangul peaksid elementaarsed asjad olema varasemalt koduklubides enam-vähem selgeks tehtud. Võib-olla on see üks koht, miks Eesti noortevõrkpalli hetkeseis pole kõige parem.”

Laagi ja Kullerkannu sõnul pole vähemalt tütarlastel jõutreeningute vastu midagi, pigem on küsimus teadlikkuses.

“Tüdrukud on minu kogemuse põhjal väga põnevil jõutreeningutest rääkides,” ütles Kullerkann. “Toitumise osas on pigem võib-olla küsimus teadmistes. Ka meil käivad vahel koondises toitumisspetsialistid rääkimas, mida ja kuidas teha. Kui keegi eemalt midagi ütleb või soovitab, tekib tüdrukutel lisamotivatsioon ja nad mõistavad, et teevad seda kõike enda jaoks.”

Kõigil, kel tekib soov antud teema osas sõna sekka öelda, palume jätta antud artikli alla kommentaar.

Kuula antud teemaga seotud arutelu pikemalt “Kuldsest geimist” (alates 35. minutist):

scroll to top