Veel paari aasta eest Andrei Ojametsa juhendamisel Eesti ja Baltikumi naiste võrkpalli valitsenud Tartu Ülikool/Bigbank alustab uut hooaega uue koosseisu, uue peatreeneri ja uue staatusega.
Kui 2018. aastal pärast kolme tiitlivõiduga lõppenud hooaega tegid tartlannad koosseisus muudatusi, sest viis mängijat – Juta Kraav, Kerttu Lääne, Mari Liis Tasa, Ann Starkopf ja Marje Ruul (varem Rosenblatt) – jäi lapseootele, siis tänavu olid lahkujate põhjused täiesti erinevad.
Veel mullu naiskonda kuulunud mängijatest on tänaseks klubist lahkunud viis põhitegijat. Sidemängijast tulevane arst Liis Noormets keskendub pealinnas praktikale Mustamäe haiglas, mullu 31-aastasena võistkonna rünnakuliidriks kerkinud nurgaründaja Kadi Kalm siirdub oktoobris teadurina rahvusvahelise projekti raames seitsmeks kuuks elama Tšehhisse, Eesti koondise nurgaründaja Ingrid Kiisk läks esimesse välisklubisse Soome, nurga- ja temporündaja Renate Pikk keskendub edaspidi koos paarilise Juudit Kure-Pohhomoviga rannavollele ning diagonaalründaja Kerttu Lääne ootab last.
Et naiskonna eelarve vähenes koroonaviiruse esimese laine ajal, loobus klubi peatreener Kristjan Kaisi teenetest ja pani pukki senise abitreeneri ja mänedžeri Hendrik Rikandi. Uus juhendaja, kelle senised suuremad saavutused pärinevad indiacast, sai tuleristsed möödunud nädalavahetusel Tallinnas peetud turniiril, kus naiskond teenis TalTech/Tradehouse’i järel ning Audentese SG/Noortekoondise ja Tallinna Ülikool/Selveri ees teise koha. Just Tartu, Audentese, TLÜ/Selveri ja Võru naiskonna vahel peakski tänavu minema hõbemedali nimel kõvaks rebimiseks, TalTechile kui koondise baasklubile ei tohiks neist aga vastast olla.
“Esmamuljed on tegelikult väga head, sest mulle tundub, et meil on päris äge kooslus kokku saanud,” sõnas 34-aastane Rikand eilse turniiri järel. “Naiskond hoiab väga ühte, seda on nii treeningutel kui ka mängudel näha olnud. Ja mis on veel väga positiivne: kui veel eile (võistluse avapäeval – toim.) tegutses sidemängijana kogenud Ann Starkopf, siis täna tuli väljakule Annist sisuliselt poole noorem Liisa-Lotta Jürgenson ja sai samuti väga hästi hakkama. Selles osas on äge, et meil on üle poolte mängijate 2000+ sünniaastaga, lisaks on juures mõned kogenud mängijad.”
“Olgem ausad, esimesed neli nädalat, mis me oleme palli puutunud, keskendusime just kaitse- ja üldmängule. Oma rünnakut ja kuuikute vahelist mängu oleme teinud põhimõtteliselt paar trenni, nii et seal ei saagi veel kõik ideaalselt õnnestuda. Kui finaali vaadata, siis eks TalTech oli nii nurgast kui ka keskelt oluliselt võimsam kui meie,” hindas peatreener.
Nagu Rikand toonitab, pole mustades toonides põhjust naiskonna tänavusele hooajale vastu vaadata. Neli mullust põhitegijat ehk temporündajad Laura Reiter ja Mari Arak, diagonaal Ingris Suvi ja libero Mailis Pajumägi on võistkonnas alles, lisaks tulid (juba mullu) emapuhkuselt tagasi Starkopf ja Ruul ning peale on kasvamas noortekoondise põhitegijad eesotsas nädalavahetusel head mängu näidanud Mailis Pajumägi ja Katariina Vengerfeldtiga. Märgatavalt annavad treeningutel kvaliteeti juurde aga TalTechis mängivad, ent igapäevaselt Tartus toimetavad Eesti koondislased, libero Kristi Nõlvak ja temporündaja Eliise Hollas.
“Kristi mängis väga hästi, Eliise oli samuti mõlemal päeval tubli. Eks see natuke kummastav olukord ole, aga meie oleme nad oma treeningutel hästi vastu võtnud ja tundub, et neile endile ka meeldib,” ütles Rikand.
Rikand ei salga, et peatreeneritöö tundub vähemalt esimeste kogemuste põhjal veelgi huvitavam amet kui abitreeneri või mänedžeri oma, mida ta viljeleb siiani Tartu meeskonna juures.
“Samme tuleb rohkem, sest peatreener võib platsi ääres erinevalt abitreenerist ringi ka käia. Aga jah, mõttetööd on kindlasti rohkem. Kui abitreeneri roll on jälgida teatud nüansse, siis peatreener peab üldpildil silma peal hoidma. Praegu mulle see roll täitsa meeldib. Kui ma ütlen seda ka hooaja keskel või lõpus, siis on ilmselt hästi,” lisas Rikand muiates.
