Eesti võrkpallifänn on kindlasti kursis kodumaa klubide ja koondiste tegemistega. Suurem entusiast teab ilmselt ka seda, millistest välisklubidest ja -liigadest võib leida Eesti passiga võrkpallureid. Enamasti sellega asi piirdub, sest iga Euroopa tippliiga paralleelne jälgimine võtaks juba liiga suure osa nädalavahetustest enda alla. Võtsingi seega ette missiooni teha üks neist liigadest, millega olen teatud põhjustel natuke rohkem kursis, Eesti võrkpallisõpradele pisut puisemaks ja punasemaks. Mis imelik loom peitub siis selle pika ja lohiseva nimega “Lega Pallavolo Serie A1 Femminile” taga?
Alustame baasteadmistest. Käesoleval hooajal mängib Itaalia meistriliigas 13 naiskonda. Mängitakse kaks vooru ning viimane põhiturniiri mäng toimub praeguse graafiku kohaselt juba 27. veebruaril. Liigas kehtib reegel, et võistkondadel peab alati platsil viibima vähemalt 3 itaallast. Kõiki mänge kantakse üle veebisaidil www.lvftv.com (tegemist on tasulise teenusega – hooajapassi maksumus on 19,90€) ning iga vooru üks mäng jõuab ka Itaalia rahvustelevisiooni spordikanali RAI Sport telepilti.
Lõpliku tabeli esimesed 4 klubi pääsevad automaatselt veerandfinaali, kohad 5-12 mängivad enne seda kaheksandikfinaale. Kolmeteistkümnes koht kukub automaatselt A2 tasemele. Kaheksandikfinaalid mängitakse kodus-võõrsil süsteemiga, kus vajadusel võetakse kasutusele kuldne geim. Veerand- ja poolfinaalid mängitakse kahe võiduni, finaalseeria kolme võiduni.
Liigatabel (detailsemalt siin):
- Imoco Volley Conegliano
- Igor Gorgonzola Novara
- Saugella Monza
- Reale Mutua Fenera Chieri
- Savino Del Bene Scandicci
- Unet E-work Busto Arsizio
- Bosca S.Bernardo Cuneo
- Delta Despar Trentino
- Il Bisonte Firenze
- VBC Èpiù Casalmaggiore
- Zanetti Bergamo
- Bartoccini Fortinfissi Perugia
- Banca Valsabbina Millenium Brescia
Jätkame veidi spetsiifilisemate küsimustega ja jagame uudishimulikumale lugejale veidi varia-teadmisi, millega võrkpalliteemalistel mälumängudel särada või niisama sõprade ees uhkeldada.
Kes kaotas koroonakriisis kõige enam?
Bergamo. Kuigi ka 2020. aasta kevadeks ei olnud Bergamo just tabeli tipus (8.), siis eelmise hooajaga võrreldes on siiski toimunud tagasiminek. Näiteks mullu Bergamot vedanud poolatar Malwina Smarzek pallib sel aastal rahakama Novara ridades. Ka üldisemalt on Bergamo koosseis taseme võrra nõrgem. On raske täpselt öelda, kuivõrd Bergamo naiskonna hetkeolukord hiljutise koroonakriisiga seotud on. Teame vaid, et Bergamo ümbrus oli kevadel üks kõige mustema stsenaariumiga alasid terves maailmas. Kas rahapuuduses vaevlevad sponsorid otsustasid õla alt ära võtta? Võimalik, et see jättis oma jälje.
Kes on selle hooaja eneseületaja?
Trentino. Eelmisel hooajal pallis tuntud võrkpallikantsi Trento naiskond Itaalia esiliiga tasemel ehk A2 nimelises sarjas. Tänavu sügisel suutsid nad aga mitmel pikaaegsel A1 võistkonnal selja prügiseks teha. Nende üllatavalt hea algus on seda tähelepanuväärsem, et Trentino ei ole oma ridadesse palganud ühtegi välismaalast.
Milles seisnes siis edu võti? Võistkonnavaim! Jah, ka Itaalia meistriliigas võib see olulist rolli mängida, olgu siis vastased kui kõrgepalgalised tahes. Trentinol ei olnud lihtsalt hooaja alguses midagi kaotada – tulid nad ju taseme võrra madalamalt – ja naiskonna head sisekliimat oli isegi telepildi vahendusel tunda. Nüüdseks on Põhja-Itaalia suusakuurordina tuntud linna naiskond langenud küll tabelis kaheksandaks, kuid endiselt edestatakse mitmeid palju tuntuma nimega (ja arvatavasti ka suurema eelarvega) klubisid.
Kes on lati alt läbi jooksnud?
Casalmaggiore. 2020. aasta augustiks oli Casalmaggiore kokku pannud väga korraliku naiskonna. Probleemid hakkasid klubile tekkima aga juba enne hooaja algust, kui nimekas ameeriklasest sidemängija Carli Lloyd teatas, et ootab last. Mannetu hooaja algus tõi klubile veel ühe pettumuse. Nimelt otsustas naiskonnaga koostöö lõpetada nende suurim staar, Aleksandar Atanasijevici tüdruksõber Elitsa Vasileva. Bulgaaria 194-sentimeetrise nurgaründaja uueks tööandjaks sai edukamalt esinenud Scandicci. Nii kaotati ka see viimane päästerõngas, mis klubi veepinnal hoida suutis. Casalmaggiore on hetkel tabelis alles kümnes, eelmine hooaeg lõpetati kuuendal positsioonil.
Kust võib leida kuulsaimad mängijad?
Conegliano. Suuremad võrkpallifännid on kindlasti kuulnud nimesid Joanna Wolosz, Robin De Kruijf ja Kimberly Hill. Aga kui kõik need Conegliano staarid veel tuttavad ei ole, siis vähemalt ühe itaallanna nime võiks edaspidiseks kuskile tähtsasse kohta üles kirjutada – Paola Egonu. Itaallanna Egonu võib olla rünnakul täiesti pidurdamatu, sest looduse poolt antud hüppevõime ning kergus aitab tal lüüa palli äärmiselt kõrgelt ning uskumatute rünnakusuundadega. Eeldatavasti on Conegliano ka suurima eelarvega klubi – pole siis ime, et Egonu ja kompanii vedamisel on saanud Coneglianost Itaalia liiga ülekaalukas liider ning ka valitsev klubide maailmameister. Viimati Conegliano vastu mängides saime ühe geimi isegi kätte, kuid jäime väga hätta, kui Egonu meie geimivõidu peale esimest och viimast korda vihastas.
Kuidas on esinenud siinkirjutaja koduklubi?
Chieri. Suurt plaani vaadates on Torino provintsi klubi tegemas suurt tähelendu. Kui 2019. aasta kevadel lõpetati liiga eelviimasel kohal, hoidudes napilt väljalangemisest, siis eelmine hooaeg oli uue peatreeneri juhtimisel sõna otseses mõttes poole edukam – playoff’is jäid küll mängimata, kuid tabelis olime seitsmendad. Sel hooajal sihime lausa nii kõrgele, et põhiturniir nelja hulgas lõpetada ja otse veerandfinaali pääseda.
Me mängime paljude vastastega võrreldes üsna kiiret mängu ja meil on selge põhisüsteem bloki-kaitse osakonnas. Oleme palju rõhku pannud just detailidele, mis võrdsete lahingutes terad sõkaldest eraldab. Treenerid on nõudlikud ning ka tüdrukute seas on tõsine tahe esineda hästi nii trennis kui ka mängudel. Hooaeg pole olnud kerge – mängugraafik on tihe ja pidime pea terve võistkonnaga läbi tegema 10-päevase koduse karantiini. Selle kõige juures ongi oluline, et oleme kokku saanud hästi klappiva pundi, kus saab nalja, toimub sõbralikku lõõpimist ja toetatakse üksteist rasketel hetkedel.
