fbpx
Close

USA-s ülikooli lõpetanud ja Euroopas lepingu teeninud Nelis: suur USA fänn ma enam pole

Liisel Nelis. | Foto: Sacred Heart University

Mõned nädalad tagasi oma ülikooli Sacred Hearts University (SHU) konverentsi võiduni tüürinud Liisel Nelis pühib Ameerika tolmu jalge alt ja hakkab pallima Rootsi esiliigaklubis Degeforsis.

Konverentsi võiduga ülikooli ajalugu korranud naiskonna üks paremaid oli esikohamängus just eestlanna, kes kogus 3:0 (25:23, 25:14, 25:16) tulemusega lõppenud kohtumises Connecticuti Central University vastu 16,5* punkti. 32 parema seas kaotati Texase Baylori ülikoolile kindlalt 0:3 (20:25, 18:25, 8:25) ja langeti edasisest konkurentsist. Baylori hoog rauges poolfinaalis. Viimati jõudis SHU nõnda kaugele 2011. aastal. USA parimaks ülikooliks krooniti Stanfordi ülikool.

“Mõlemad kohtumised lõppesid kiirelt ühe naiskonna kindla paremusega. Konverentsi finaalmängu Connecticuti vastu alustasin väga hästi – lõin kohe kolm ässa ja sealt hakkas mäng veerema. Jäin enda esitusega rahule. Kuna kohtumine lõppes kiiresti ja vastane suurt vastupanu ei osutanud, siis paraku finaalmängu tunnet ei tekkinud.”

“Järgmises ringis tuli meile vastu Texase Baylor University, keda peetakse hetkel USA parimaks naiskonnaks. Nad kaotasid hooaja jooksul kõigest ühe kohtumise. Enne mängu ikka uskusime, et nende vastu on võimalik mängida. Kohtumine peeti nende koduväljakul ja ega nad meile suurt sõnaõigust ei andnud,” lausus selles mängus 2,5 punkti toonud saarlanna Võrkpall24’le.

Pärast SHU lõpetamist näitlemise ja muusikalise teatri alal oli 175-sentimeetrisel eestlannal plaan keskenduda täielikult rannavõrkpallile, kuid elu mängis talle ette hoopis teistsugused kaardid.

“Oli tõesti plaan jätkata karjääri rannavõrkpallurina Stetson University eest, mille magistrikraadi katsed ma edukalt läbisin. Jõudsin nendega ka lepingu sõlmida, mille ma muidugi hiljem üles ütlesin. Oleksin siiski aasta veel saalis pallinud ning seejärel randa siirdunud. Ma olen tegelikult alati tahtnud rohkem randa mängida, kuid ikka on olnud dilemma, kas minna koondise eest mängima või mitte. Kuna Andrei Ojamets mind olude sunnil enam koondisesse ei kutsunud, pani see mind rohkem pingutama ja siht oli silme ees. Rahvusnaiskonnast väljajäämine tegi minu elu otsustamise mõttes lihtsamaks. Koondises ma ennast nurgaründajana palju näidata ei saanud, kuna mind kasutati diagonaalründajana, kuigi pole sellel postitsioonil varem tegutsenud. Nüüd saan ennast näidata ja tõestada profivõrkpallurina.”

“Kuna nüüd oli valikuvabadus, siis soovisin karjäär jätkata rannavõrkpallurina, kuid pärast koondise laagrit võttis minuga ühendust agentuur nimega Tomasika Agency, kellega sõlmisin just 2,5-aastane lepingu. See tähendab seda, et jätkan siiski saalivõrkpallurina. Tänaseks on selgunud, et siirdun mängima Rootsi esiliigasse. Oli ka üks Kosovo variant, aga rootslased pakkusid rohkem raha ja neil olid ka muud hüved paremad. Hetkel on poole hooaja pealt hea alustada. Saan näha, milline on profivõrkpall ja seejärel uuel hooajal juba kuhugi edasi siirduda. Rootsi on Eestile ja eriti Saaremaale nii lähedal,” rääkis ta heatujuliselt.

Kuigi USA-st on pärast mitmeid seal veedetud aastaid raske lahkuda, siis eestlanna otsust ei kahetse.

“Eks natuke ikka on valus ära tulla. Peab jätma sõbrad, kellega sai koolipinki nühitud, aga õnneks on paljud eurooplased ja saan neid külastada. Ülikoolielu on siin raske, kuid äge ja seiklusterohke.”

“Neile, kes soovivad haridust omandada, soovitaksin USA-sse õppima minna. Siin makstakse elamise, kooli ja toidu eest. Aga kui on lihtsalt soov raha teenida, siis võib vabalt Euroopasse minna. Ameerikas peab kõvasti pingutama, sest kool ja võrkpall on tugevalt seotud. Aga kindlasti oli see mu elu parim kogemus. Ausalt öeldes ma suur USA fänn enam ei ole. Nüüd tean, kui hea Eesti oma võimaluste ja innovaatilisusega on,” ütles 24-aastane piiga.

Küsimusele, kes tuleb Eesti naiste karikavõitjaks, vastab ta nõnda: “Ma ei oska ausalt öeldes kummalegi naiskonnale suurt eelist anda. Tartul on saarlanna (Kadi Kalm – toim.), kellel on hulga kogemusi. Samas TalTechi poolel mängib Kristel Moor, kes oma ülikooliaastatel sai pallida USA-s sama suures saalis nagu Saku Suurhall ja ta on saanud tugevaid mänge. Pall on ümmargune ja parim naiskond võidab. Mina hoian igatahes pöialt mõlemale võistkonnale ja vaatan mänge põnevusega.”

*USA-s võib märgata mängijate punktides komakohti bloki tõttu. Kui mängija saab kirja soolobloki läheb see kirja täispunktina, kuid kui pole selge, kelle käsi pall puudutas, märgitakse blokis olevatele mängijatele pool punkti.

 

scroll to top