fbpx
Close

Uute meetmete valguses: karikafinaal tuleb publikuta, ent kas rannavõrkpall on lubatud?

Karl Rinaldo
Mart Tiisaar võib järgneva kolme nädala jooksul rannahallis rünnata küll, ent Kusti Nõlvak ega keegi teine ei tohi temaga samal väljakupoolel olla. Ühes trennis võivad osaleda maksimaalselt kaks sportlast. | Foto: Teras Beach

Eile kultuuriministeeriumi poolt avaldatud juhend seoses sellega, mida valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevuses tähendavad, tõid selguse majja muuhulgas võrkpallitreeningute- ja võistluste osas.

Tavapärases rütmis saavad treeningute ja võistlustega jätkata vaid meistriliiga tasemel klubid ning koondised. Küll aga tähendas värske otsus, et 22. detsembril Tartus toimuv naiste ja meeste karikafinaal peetakse publikuta, nagu ka kõik teised sellesse ajavahemikku jäävad mängud.

Üks asi jäi uues juhendis veidi ähmaseks – kas rannavõrkpalli tohib järgneva kolme nädala jooksul sisehallides mängida?

“Tavapärast kaks-kahe vastu rannavõrkpalli mängida ei tohi,” ütles spordi asekantsler Tarvi Pürn reede õhtul Võrkpall24’le. “Proovisime Kultuuriministeeriumis küll viia spordis läbi 2+2 reeglit, aga johtuvalt valitsuse otsusest tuli ikkagi igasugune grupisport ära keelata. Rannavõrkpall, kus mõlemal pool väljakut on kaks mängijat, kuulub nende hulka. Küll aga võib rannavõrkpallis eratrenne edasi teha. Samuti on lubatud nii üks-ühe vastu tennis ja rannatennis.”

Uued meetmed kehtivad esialgu 14. detsembrist kuni 3. jaanuarini.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks alates 14. detsembrist (Kultuuriministeeriumi avaldatud info.)

Eile, 10. detsembril, jõustusid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud uued piirangud spordivaldkonna tegevustele. Piirangud hakkavad kehtima 14. detsembrist 2020.

Tulenevalt raskenevast epidemioloogilisest olukorrast palume kriitiliselt hinnata võistlustegevuse ning kontaktsete grupitreeningute toimumise vajalikkust. Soovitame võimalusel need edasi lükata, et vähendada erinevate gruppide omavahelist kokkupuutumise riski ja seeläbi aidata kaasa viiruse leviku taandumisele.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 10.12.2020 korraldusest nr 440, lubatakse alates 14. detsembrist 2020 kuni 3. jaanuarini 2021 spordivõistlused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  1. spordivõistlustel osalevad ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
  2. pealtvaatajad ei ole lubatud;
  3. koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad,piirangut ei kohaldata võistlejate osas ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimaliktagada;
  4. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul,kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisipõhjuseid arvestades võimalik;
  5. võistluse korraldaja tagab siseruumi kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest;
  6. võistluse korraldaja tagab õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
  7. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  8. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 440 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

  1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
  2. Siseruumides lubatakse võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujate), osalejateja osalejate taustajõududega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50%täituvust;.
  3. Vabas õhus lubatakse võistluspaika koos korraldajate, osalejate ja osalejate taustajõududegakokku kuni 500 inimest .
  4. Spordivõistlustel võivad osaleda ainult:
    – spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga võistkonnad;
    – professionaalsed sportlased;
    – Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
  1. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigisportlastele.
  2. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit.
  3. Individuaalaladel on võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste) korraldamine lubatud, kui seal osalevad üksnes koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näitekskoondise katsevõistlus.
  4. Madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes esiliiga), laste ja noorte võistluste,sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine ei olelubatud.
  5. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemaltkahemeetrist vahemaad, piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet.
  6. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
  7. Kui päeva jooksul toimub samas kohas mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
  8. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
  9. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
  10. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest ning järgida tuleb hajutatuse nõuet.
  11. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
  12. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
  13. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
  14. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
  15. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
  16. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

  • Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
  • Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
  • Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa. Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

SPORDITREENINGUTE KORRALDAMINE 14. DETSEMBRIST 2020

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 10. detsember 2020 korraldusega nr 440) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud välitingimustes ja sisetingimustes alates 14. detsembrist 2020. a kuni 3. jaanuarini 2021. a lubatud, kui:

  1. 1)  sisetingimustes on tagatud kontaktivaba individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga;
  2. 2)  välitingimustes on tagatud, et osalejate arv grupis on kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega;
  3. 3)  sisetingimustes võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikuthoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Välitingimustes toimub inimeste hajutamine;
  4. 4)  siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  5. 5)  ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
  6. 6)  teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmiseTerviseameti juhiste kohaselt.
  7. 7)  Ida- Virumaal ei ole sise- ja välitingimustes lubatud spordi- ja liikumisüritused alates 12.detsembrist 2020 kuni 3. jaanuarini 2021. Välitingimustes on individuaalne treening lubatud, sisetingimustes treening lubatud ei ole.Alapunktid 1, 2, 3 ja 7 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

  •  Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
  • Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
  • Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
  • Lubatud on üksnes kontaktivaba individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab toimuda kontaktivabalt maksimaalselt kahe isiku vahel vältides omavahelisi kontakte:a) sportlane ja treener;b) sportlane ja sportlane.
    Kontaktse iseloomuga treeningtegevus kahe isiku vahel ei ole lubatud (näiteks maadlemine, judo ja muu selline).
  • Siseruumides võib treeningu eel, treeningu käigus ja treeningu järel koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti koos viibivale ja liikuvale perele või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Sellisel juhul on vajalik rakendada teisi viiruse levikut pidurdavaid meetmeid asjakohaste juhiste järgi, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist, isikute sisenemispiirangut.
  • Treening-, riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 250.
  • Välitingimustes peab tagama, et osalejate arv grupis ei ole rohkem kui 10 inimest ning teiste gruppidega kokku ei puututa. Lisaks võib rühma juures viibida treener või juhendaja. Näiteks kui jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks 10-liikmeline treeninggrupp ning teises osas teine treeninggrupp, on lubatud mõlemal grupil samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
  • Sisetingimustes on lubatud vaid individuaaltegevused. Lähtudes individuaalõppe ja treeningtegevuse põhimõttest on lubatud treening näiteks koos juhendajaga, samuti ka koos treeningpartneriga, kuid sellisel juhul ei tohi olla juures juhendajat. Näiteks reketialadel (tennis, sulgpall, lauatennis ja muu selline) on lubatud, et treener treenib ühte sportlast ja ka treening, kus üks tennisist treenib teise tennisistiga. Rühmatreeningud on sisetingimustes keelatud. Näiteks ujulas, jäähallis või kergejõustikuhallis ei ole lubatud samal juhendajal erinevate isikute juhendamine samas sportimispaigas samal ajal. Individuaaltegevus tähendab, et isik viib tegevust ellu üksi või maksimaalselt ühe lisanduva sportlase või treeneriga.
  • Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele. Esiliiga, rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni. Ida-Virumaal on keelatud kogu sporditegevus siseruumides ning grupitreening välitingimustes, v.a professionaalsetele sportlastele.
  • Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
  • Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
  • Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajaliktreeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
  • Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
  • Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
  • Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
  • Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleksminimaalne.
  • Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruseleviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
scroll to top