fbpx
Close

V24 BELGIAS | Joel Banks Treialist, Maaseiki fenomenist ja Eesti koondise temporündajatest

Reijo Mälton
Joel Banks (keskel) ja Maaseiki Greenyard. | Foto: Mercelis Marc/Maaseik Greenyard

Belgia tippklubi Maaseiki Greenyard, kus mängib ka meie oma poiss Henri Treial, seadis eesmärgiks kohalikus liigas enda auhinnakappi tuua kõik kirkamad medalid, kuid paraku karikavõistlustel langeti konkurentsist juba veerandfinaalis. Nüüd keskendutakse täielikult meistritiitli võidule ja heale esinemisele Meistrite liigas.

Võrkpall24´l avanes tänu Treiali eeltööle külastada Maaseiki üht treeningut, mille lõpus püüdsime kinni klubi peatreeneri Joel Banksi. 46-aastane endine sidemängija võttis kokku hooaja esimese poole, rääkis Belgia ja Soome võrkpalli erinevustest ja uurisime, kas Eestis võiks olla Maaseiki-sarnast klubi.

Joel, esimene treeningpäev pärast pühasid on seljataga. Kas mehed on endiselt vormis?

Jah, me näeme head välja. On üllatav, et kui mõni päev jääb treeningutest vahele, siis tehnilised oskused vähenevad. Võib ette kujutada, et pärast nädalast puhkust on mehed krobelised, aga täna (eile – toim.) tegime palju liikumisi ja pallipuuteid ning see oli ka mulle esimene treening pärast pühasid.

Kas sa oled nõus, et hooaeg pole siiani kulgenud nii nagu sa ehk ise oleksid soovinud?

Võib öelda tõesti, et hooaja esimene pool on olnud pigem pettumus. Maaseikis on ootused ja standardid olnud alati väga kõrged. Meie eesmärgiks oli võita karikavõistlused, kuid meid löödi välja juba veerandfinaalis. Hetkel pole läinud asjad nii nagu planeerisime. Oleme näidanud väga head võrkpalli, kuid midagi jäi puudu, et edasi pääseda.

Sa oled ka Soome rahvusmeeskonna peatreener. Kui sa võrdleksid Soome ja Belgia võrkpalli, siis mis oleksid suurimad erinevused?

Suur erinevus on juba see, kas sa juhendad koondist või klubi. Koondises on sul ühest rahvusest mängijad, sama kultuur, kuid klubis on sul mängijaid üle kogu maailma. On raskem ja aeganõudvam ehitada võistkonda üles, kui sul on erineva tausta ja kultuuriga inimesed. Maaseikis toimub kogu aeg protsess – mängijad ja taustajõud töötavad kõvasti, et areneda aina paremaks võistkonnaks, kuid see võtab aega. Ka koondises võtab kohanemine aega, kuid nüüd mehed mõistavad mind paremini ja mina neid.

Kuidas on võimalik, et nii väike koht nagu Maaseik on juba aastaid küllaltki edukalt mänginud Meistrite liigas?

See on hea küsimus. Klubil on fantastiline ajalugu kohalikus liigas (16 meistritiitlit, 14 karika ja 13 superkarika võitu – toim.). Samuti eurosarjades pole me tundmatud. Kui keegi kuuleb Maaseiki nime, siis teatakse kohe, mis klubi ja linnaga tegu. Klubi on teinud aastakümneid edukaid samme ja ohtralt tööd selle nimel. Mängijate elu üritatakse teha nii mugavaks kui võimalik ja lasta neil tunda end profisportlastena. Meil on suurepärane võimalus mängida eurosarjas, kus mängijad saavad end näidata veel suurtematele ja tugevamatele klubidele.

Kas sa usud, et Eestis võiks ka sarnane klubi olla?

Mõned meeskonnad vist on isegi juba proovinud? Et olla Meistrite liiga tasemel vajab klubi suurt eelarvet. Meistrite liiga alagrupiturniirile on väga raske kvalifitseeruda ja meie jaoks on väga oluline, et saaksime sinna ilma vahemängudeta. On vaja kogemusi eurosarjas ja nagu öeldud, suurt eelarvet, siis võib see unistus teoks saada.

Räägime nüüd klubi ainsast eestlasest ehk Treialist. Milline mängija ta on?

Henri on tore. Esimesest päevast peale, mil ta siia tuli, on ta teinud väga kõvasti tööd. Minu esimene arvamus, kui ma temas räägin on see, et tal on suurepärane iseloom, suur töötahe ja on kindlameelne. Kõik, mis ta on võrkpallis saavutanud, on tulnud läbi raske töö. (Muigab.) Ma arvan, et kui ta seda videot näeb, siis ta on tagasisidega rahul. Meil on töökas võistkond ja Henril selles suur osa.

Mis sa arvad, millest tal jääb veel puudu, et olla rahvuskoondises algkuuikus?

Kui vaatame tema konkurente koondises  – Timo Tammemaa, Andri Aganits ja Ardo Kreek -, siis need mehed on Euroopas väga kõrgel tasemel temporündajad. Neil juba on teatud kvaliteet ja sammu või kahe võrra ees, kuid Henri töötab kõvasti, et astuda neile kandadele. Eesti on õnnistatud paljude heade mängijatega ja konkurents on suur.

scroll to top