fbpx
Close

Viiber uuest peatreenerist N’Gapethist: ta pidavat huvitav karakter olema

Karl Rinaldo
Robert Viiber. | Foto: Odolena Aero

Eesti rahvusmeeskonna sidemängija Robert Viiber mängib uuel hooajal Prantsusmaa esiliigas esikoha võitmiseks komplekteeritava Nancy’ga.

“Rääkisin agentidega ja kuna võrkpalliturg on mängijatest tulvil, siis paremaid variante olnuks keeruline leida,” ütles Viiber kolmapäeva õhtupoolikul Võrkpall24’le. Viiber palgati selgeks põhikoosseisu-meheks, sest teine sidemängija on noor prantslane.

Huvi tundis Viiberi vastu veel mõnda aega tagasi ka Karli Alliku tänavune koduklubi, Saksamaa karikavõistlustel finaali jõudnud Königs Wusterhauseni Netzhoppers, ent sellest ideest lõpuks asja ei saanud.

“Netzhoppersi variant oli õhus tegelikult ka eelmisel aastal, sest sealsele peatreenerile meeldivad pikad sidemängijad. Aga et tema ei jätka uuel hooajal klubis, siis langes see variant ära. Pealegi on Netzhoppersis need palganumbrid ka teatavasti sellised, nagu nad on,” selgitas 205-sentimeetrine Lääne-Virumaalt pärit võrkpallur.

Nancy klubi muudab keskmise spordisõbra jaoks huvitavaks fakt, et võistkonda asus lõppenud hooaja keskel juhendama maailmakuulsa Prantsusmaa koondislase Earvin N’Gapethi isa Eric.

“Ta pidavat huvitav karakter olema,” teab Viiber. “Kuumavereline treener, kes naasis tänavu treeneritöö juurde kuueaastase pausi järel. Tegin temaga pooletunnise videokõne, kus ta rääkis oma visioonist ja treeningute ülesehitusest. Mulle see jutt sobis. Nancy’l on plaan uuel hooajal esiliiga võita ja kõrgliigasse pääseda. Seetõttu plaanitakse kokku panna ka kõva võistkond. Lihtne võitmine siiski olema ei saa, sest sarnaste ideedega võistkondi on esiliigas veel.”

Tänavu esiliiga play-offis oma vahegrupi võitnud, ent poolfinaalis hilisemale tšempionile Pleissis Robinsonile kaotanud Nancy võiks olla tasemelt võrreldav Itaalia esiliigaklubi Cantuga, kus Viiber mängis lõppenud hooaja teise poole.

“Cantusse siirdumine oli mu elu parim otsus. Õigemini polnudki seal midagi otsustada. Kui kõne tuli, siis ütlesin kohe “jah”. Cantus mängimine tõi enesekindluse ja mänguisu tagasi,” kinnitab Viiber. Cantus jätkamine polnuks välistatud, ent eestlane ei soovinud riskida, sest itaallased pakkunuks lepingut kõige varem alles mai lõpus, mil paljud meeskonnad on juba uueks hooajaks komplekteeritud.

Enne 1. maid Eesti koondisega kogunemist oli Viiberil paar nädalat puhkust. Kas sellest piisas? “Mulle ei meeldigi puhata,” kõlab kiire vastus. “Ma pole selline tüüp, kes suudaks mitte midagi teha ja lihtsalt vedeleda. Tegin ka vahepealsel ajal jõusaalis trenni.”

Eesti koondise sidemängijate jõujooni Viiber veel paika panema ei kipu. “Tegime alles täna hommikul esimese kuus-kuue vastu trenni. Treener (Cedric Enard) rõhutas ka, et võtame rahulikult ja ei hakka kohe suruma. Ma ei oska öelda, milline on teiste sidemängijate seis. Ma ei hakka spekuleerima, kas Kert (Toobal) ja Markkus (Keel) on minust pea jagu üle, või vastupidi. Ma ei jõua ka trennis teisi sidemängijaid sedasi jälgida – teen seal oma asja. Eks lõpuks ole see, kes mängima hakkab, ikkagi treeneri otsus,” lisas Viiber.

Lõpetuseks olgu öeldud, et Nancy eelarve peaks jääma 900 000 euro juurde, mis on umbes kaks korda suurem Eesti parematest klubidest. “Ühtpidi on eelarve suur, teisalt tuleb Prantsusmaal maksta ka väga suures koguses makse. See tuli minulegi üllatusena. Kui näiteks teeniksin 10 000 eurot aastas, siis nemad peaksid maksma minu eest koos maksudega 20 000 eurot,” märkis Viiber.

scroll to top