Suvel kolib võrkpall Eestis liivale. Rannavõrkpalli mängitakse Pärnu rannas, Pirita liivaväljakutel ja kümnetes liivaplatsides üle Eesti. Kuigi mäng sarnaneb saalivõrkpalliga, on reeglites mitu olulist erinevust. Selles artiklis räägime, kuidas rannavõrkpalli mängitakse, mille poolest see saalivõrkpallist erineb ja kuidas Eesti on rannavolles olümpial esinenud.
Mis on rannavõrkpall?
Rannavõrkpall ehk rannavolle on Vikipeedia järgi sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Põhiidee on sama mis saalivõrkpallis: pall tuleb saata üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, ja takistada selle maandumist enda poolel.
Kolm põhilist erinevust
- Liiv kõva katte asemel. Mängitakse liival, mis teeb liikumise raskemaks ja hüpped madalamaks, kuid lubab julgemalt palli järele sööstes kukkuda.
- Kaks mängijat kuue asemel. Väljakul on kummalgi võistkonnal ainult kaks mängijat. Iga mängija peab oskama kõike: vastu võtta, tõsta, rünnata ja sulustada.
- Sulustamine loeb puuteks. Kui pall puudutab blokki, jääb võistkonnale rannavõrkpallis vaid kaks puudet, mitte kolm nagu saalis.
Muud reeglierinevused
- Väiksem väljak: 8 × 16 m tavalise 9 × 18 m asemel.
- Vähem jooni: peale äärejoonte pole väljakul teisi jooni. Ründejoont ega selle viga ei ole, samuti pole joont võrgu all. Jala võib võrgu alt läbi panna nii kaugele, kui see vastaste mängu ei sega.
- Vaba asetus: mängijad pallivad vaheldumisi, kuid asetus platsil on vaba ja asetuse vigu ei ole.
- Vahetusi ei ole. Kaks mängijat mängivad kogu mängu.
Rannavõrkpalli pall
Rannavõrkpalli pall kaalub 260–280 grammi nagu saalipallgi, kuid on veidi suurem (ümbermõõt 66–68 cm, saalipallil 65–67 cm) ja vähem täis pumbatud. Seetõttu lendab pall aeglasemalt ja tuul mõjutab seda rohkem – üks põhjus, miks rannamängus on taktika ja palli paigutamine nii olulised.
Kes juhib rannavõrkpalli?
Rannavõrkpallil pole eraldi rahvusvahelist alaliitu. Seda juhib Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB nagu saalivõrkpalligi ning Euroopas Euroopa Võrkpallikonföderatsioon CEV. Eestis korraldatakse rannavõrkpalli Eesti meistrivõistlusi igal suvel.
Rannavõrkpall olümpiamängudel
1992. aasta Barcelona olümpiamängudel oli rannavõrkpall näidisala ja alates 1996. aasta Atlanta mängudest on see olnud medaliala nii meestele kui naistele. Kõige edukamad on olnud USA ja Brasiilia sportlased, kes on Vikipeedia andmetel võitnud kokku kaks kolmandikku kõigist medalitest ja kõik olümpiakullad peale ühe.
Eestit on olümpial esindanud Avo Keel ja Kaido Kreen 1996. aastal Atlantas ning Kristjan Kais ja Rivo Vesik 2008. aastal Pekingis. Kristjan Kais ja Rivo Vesik on tuntud ka saalivõrkpallurina.
Taktika ja märguanded
Kuna väljakul on ainult kaks mängijat, on koostöö ja suhtlemine rannavõrkpallis eriti olulised. Tõenäoliselt oled näinud, kuidas mängija hoiab enne pallingut käsi selja taga ja näitab sõrmedega märke. Need on märguanded paarilisele: kas sulustaja katab joone- või diagonaallööki ning kumb mängija jääb kaitsesse. Mängu ajal hõigatakse ka valjult, kuhu vastane ründab, et kaitsja jõuaks õigesse kohta.
Ka tuul ja päike on rannavolles osa taktikast. Kuna pall on kergem ja vähem täis pumbatud, kasutavad kogenud mängijad tuult pallingul ära ning vahetavad küljed regulaarselt, et kumbki võistkond ei saaks tuulest ega päikesest pidevat eelist.
Kus Eestis mängida?
Eestis on rannavõrkpallil pikk suvine traditsioon. Mängida saab Pärnu ja Pirita rannas, Tallinnas ja Tartus asuvates liivahallides ning paljudes väiksemates kohtades üle Eesti. Liivahallid võimaldavad treenida ka talvel, mistõttu on ala harrastajate arv viimastel aastatel kasvanud. Paljud klubid korraldavad algajatele treeninguid ja suviseid harrastajate turniire, kuhu on oodatud kõik, kes tahavad proovida.
Kuidas alustada?
- Leia paariline. Rannavolles on paarilisega klappimine sama tähtis kui tehnika.
- Alusta lihtsast: ülaltsööt ja altsööt, siis palling. Liival hüppamine võtab harjumist, nii et alusta rahulikult.
- Kaitse end päikese eest: päikesekreem, müts ja päikeseprillid ning piisavalt vett.
- Soojenda korralikult – liival mängimine koormab pahkluid, põlvi ja õlgu. Loe ka meie nõuandeid spordivigastuste ennetamisest.
- Mängi paljajalu või spetsiaalsetes liivasokkides, kui liiv on väga kuum.
Saal või liiv?
Paljud mängijad teevad mõlemat: talvel saalis, suvel liival. Rannavõrkpall arendab kiirust, hüppejõudu ja mänguvaistu, mis tulevad kasuks ka saalis. Saalivõrkpalli põhireegleid saad korrata artiklist võrkpalli reeglid.
