Võrkpall on Eestis üks populaarsemaid pallimänge – seda mängitakse koolides, harrastajate liigades ja tippklubides. Kui tahad mängu paremini mõista, olgu siis tribüünil või ise väljakul, tasub teada põhireegleid. Selles artiklis selgitame lihtsas keeles, kuidas võrkpalli mängitakse: väljak, võistkond, pallimine, puuted, punktid ja geimid.
Mis on võrkpall?
Võrkpall (kõnekeeles volle) on Vikipeedia andmetel sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Eesmärk on saata pall üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljakult välja või vastane eksiks reeglite vastu. Samal ajal tuleb takistada palli maandumist enda väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijatel puudub vahetu kontakt vastastega.
Mängu leiutas 1895. aastal USA-s võimlemisõpetaja William G. Morgan, kes nimetas seda mintonette’iks. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esimest korda Tokyos 1964. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB loodi 1947. aastal ja sellel on 218 liikmesriiki.
Väljak ja võrk
- Väljak on 18 × 9 meetrit ja jaguneb võrguga kaheks 9 × 9 m pooleks.
- Kummalgi poolel on ründejoon 3 meetri kaugusel keskjoonest. See jagab poole esi- ja tagaliiniks.
- Saali kõrgus peab olema vähemalt 7 meetrit ning väljaku ümber peab olema vähemalt 3 m vaba ala.
- Võrgu ülemine äär on meestel 2,43 m ja naistel 2,24 m kõrgusel.
Võistkond ja libero
Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal kuus mängijat. Mänguks võib registreerida kuni 12 mängijat, osades liigades kuni 14. Üks mängija (14 mängija puhul kaks) võib olla kaitsemängija ehk libero. Libero tohib mängida ainult tagaliinil, ta ei tohi teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero kannab teistest erineva värviga särki, et kohtunikud ta ära tunneksid.
Pallimine ja rotatsioon
Pall pannakse mängu pallingu ehk serviga otsajoone tagant. Palling tuleb sooritada kaheksa sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud palling läheb kordamisele.
Pallingu hetkel peavad mängijad olema väljakul kindlas järjekorras: kolm ees ja kolm taga. Iga kord, kui võistkond võidab pallingu õiguse, liiguvad kõik mängijad päripäeva ühe koha võrra edasi. Seda nimetatakse rotatsiooniks. Vastase pallingut ei tohi sulustada.
Kolm puudet
Võistkond tohib palli enne üle võrgu saatmist puudutada kõige rohkem kolm korda. Tavaliselt on need vastuvõtt, tõste ja rünnak. Vastase ründelöögi sulustamist ei loeta puuteks. Üks mängija ei tohi palli puudutada kaks korda järjest (v.a pärast sulustamist).
Pall on mängus seni, kuni see puudutab põrandat, läheb väljakult välja (auti) või keegi eksib reeglite vastu.
Levinumad vead
- võrgu puudutamine kehaga
- neljas puude või topeltpuude
- pall maandub väljaspool väljakut
- pallimise viga või vale asetus pallingu hetkel
- tagaliini mängija ründab ründejoone eest üle võrgu kõrguse
- vastase poolele sulustamine nii, et segatakse vastase mängu
Punktid ja geimid
Varem sai punkti ainult pallinud võistkond. Pärast 1996. aasta Atlanta olümpiamänge muudeti reegleid ja nüüd toob iga pallivahetus punkti sellele, kes selle võitis.
Mäng koosneb kolmest kuni viiest geimist. Esimeses neljas geimis tuleb geimi võitmiseks saavutada vähemalt 25 punkti ja olla vastasest ees vähemalt kahe punktiga. Kui seis on 2:2, mängitakse otsustav viies geim 15 punktini, samuti vähemalt kahepunktilise vahega. Mängu võidab võistkond, kes võidab esimesena kolm geimi.
Vahetused
Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust; libero vahetusi nende hulka ei arvestata. Algkoosseisu mängija tohib geimi jooksul korra välja vahetada ja korra tagasi tulla, kuid ainult oma algsele positsioonile. Kohtuniku poole tohib küsimustega pöörduda ainult kapten.
Võrkpall Eestis
Eestis peeti esimene ametlik võrkpalliturniir Tallinnas 1919. aasta sügisel ja esimesed Eesti meistrivõistlused 1925. aastal, kus osales 21 meeskonda. 2009. aastal jõudis Eesti koondis esimest korda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Eesti tuntud mängijate seas on näiteks Ardo Kreek, Oliver Venno, Robert Täht ja Kert Toobal, kes on aastaid koondist esindanud. Loe ka meie intervjuud Renee Teppaniga ja juhendit võrkpalliuudiste jälgimiseks.
Kui tahad proovida liiva peal mängimist, loe edasi artiklist rannavõrkpall – reeglid ja erinevused.
