fbpx
Close

Andri Aganitsa jaoks kujuneb koondisesuvi tõeliseks päästerõngaks

Andri Aganits naasis Belgia liiga finaalseerias Maaseiki pingile. | Foto: klubi koduleht

Eesti koondise temporündaja Andri Aganits valmistub parasjagu ühes Timo Tammemaa ja Keith Pupartiga Belgia meistrivõistluste homseks otsustavaks finaalmänguks, kus Maaseiki Greenyard kohtub võõrsil Roeselare Knackiga. Viimase mängu tulemusest hoolimata on Aganitsa jaoks finaalseeria juba märgilise tähenduse omandanud.

25-aastane Aganits on käinud nimelt kahes finaalseeria mängus – teises ja neljandas – episoodiliselt väljakul Maaseiki blokki tugevdamas. Nimetatud hetked kinnitasid, et Aganits on õlaoperatsioonist kenasti taastumas ja valmis suvel Eesti koondist aitama.

“Teises mängus väljakule pääsemine oli endalegi suur üllatus,” tunnistab pooleaastase pausi järel mängupraktikat saanud eestlane. “Pärast hommikust treeningut treener lihtsalt helistas ja ütles, et pane vaim valmis. Süda hakkas tugevamalt lööma, sest varasemalt polnud minu naasmisest otseselt juttu olnud. Nii ma tõmbasingi mängusärgi selga ja liikusin statistiku kõrval asuvalt toolilt üle pika aja vahetusmeestenurka.”

Aganitsa vigastada saamise järel tõi Maaseik meeskonda 21-aastase bulgaarlase Aleks Grozdanovi, kes on koos Tammemaaga kenasti keskblokeerijate ülesannetega hakkama saanud.

“Mind pole hetkel mingit põhjust algrivistusse panna, sest Timo ja Aleks on mänginud väga kenasti. Rünnakul on nad täna minust selgelt paremad. Ma ei saa end võrrelda veel sellega, mis ma olin enne operatsiooni,” selgitab Oravalt pärit mängija.

Ent millises seisus on õlg? Kas Aganits saab rünnata valuta? “Servil ja blokis ei sega õlg enam mitte kuidagi. Ka rünnakul liigub kõik õiges suunas, vajan lihtsalt aega. Õlg teeb valu, aga ainult seepärast, et käsi pole harjunud veel nii kiirete löögiliigutustega. Kui aega on rohkem ja saan kätt sättida, siis ei tunne ka löögiliigutust tehes enam valu.”

Saabuvale koondisesuvele vaatab Aganits otsa optimistlikult.

“Olen Maaseikis pallitreeningutel osalenud tänaseks juba enam kui kuu aega. Ka meeskonnas on väga hästi minu taastumisse suhtutud. Olen sammhaaval edasi liikunud ja viimastel nädalatel teinud juba kõiki asju kaasa. Koondis on minu jaoks suur päästerõngas, sest kui seda poleks, veniks vigastuspaus veel mitu kuud pikemaks ja tagasitulek oleks palju raskem.”

“Olen aus enda vastu ja ütlen, et pean esialgu ka koondises tegema asju mõistuse piirides. Kaks nädalat tagasi arvasin veel, et ma ei saa kindlasti maikuus toimuvateks koondisemängudeks normaalsesse konditsiooni, aga viimaste nädalate suured arenguhüpped on muutnud mind palju optimislikumaks. Füüsiliselt olen hetkel väga heas seisus. Mängunälg on väga suur, aga teisalt olen hetkel nii lähedal sajaprotsendilisele taastumisele, et ei taha üle pingutada ja taas vigasatada saada,” lisab 207-sentimeetrine Aganits.

Aganits naaseb Eestisse uuel nädalal ning liitub õige pea ka koondisega. Järgmise nädala sõpruskohtumistes Slovakkiaga ei pruugi ta veel osaleda.

scroll to top