Eesti rahvusmeeskonnal seisab uue aasta alguses ees viimane EM-valikmäng Lätiga. Võrkpall24.ee otsis meie koondisele kujuteldava vastase aga veelgi lähemalt – Saaremaalt.
See, et saarlased mõistavad palli üle võrgu toimetada, sai selgeks juba ammustel aegadel. Meie praeguses põlvkonnas on saarlaste osakaal aga eriti suur, mistõttu otsustasime kokku panna nende oma koondise. Kui üks valulik positsioon kõrvale jätta, jagub tugevaid mängumehi nii platsile kui selle kõrvale.
Saaremaa koondise algrivistus:
Nurgaründaja: Keith Pupart (33). Kindel mees põhikoosseisus. Tumedapäine Pupart on tuntud oma stabiilsuse ja musta töö tegemise poolest ning tõestas seda viimati eilses Meistrite liiga mängus, kui tema koduklubi Maaseik alistas üllatuslikult Poola meistri Belchatowi.
Nurgaründaja: Kevin Saar (23). Võitluses teise algkoosseisu pääseva nurgaründaja koha eest edestab Saar napilt-napilt Karli Allikut. Saar on mänginud end oma esimesel välishooajal Šveitsi liigas suuremate punktiküttide hulka ja sobib oma efektsete rünnakutega suurepäraselt kaitsva mängustiiliga Puparti kõrvale.
Diagonaalründaja: Hindrek Pulk (28). Koduse liiga resultatiivseim mängija on tõestanud oma headust nii Tallinna Selveri, Pärnu, Saaremaa kui ka nüüd Tartu Bigbanki esindades ja väärib seetõttu kohta algrivistuses. Huvitav oleks näha, kui hästi suudaks Pulk esineda siis, kui vastu tuleb mõni Euroopa tippmeeskond. Teatavasti pole Pulk rahvusvahelist taset sisuliselt veel proovida saanudki, sest Eesti koondises ja välisliigades on tal debüüt jätkuvalt tegemata. Pingilt on Pulgale võtta väärt asendusmehena Siim Põlluäär.
Temporündaja: Timo Tammemaa (27). Meeskonna pikim mängija on saarlastest hetkel Euroopa ja maailma tipule kõige lähemal, kuid mitte üksnes tänu kasvule, vaid ka osavusele, jõule ja täpsusele. 202-sentimeetrisel Tammemaal on tõesti kõik eeldused olemas, et kasvõi diagonaalründajana saarlased raskest seisust välja aidata.
Temporündaja: Siim Ennemuist (29). Võrdsete meeste “lahingus” pääseb teise temporündajana algrivistusse Ennemuist, kes on sarnaselt Pulgale koduses liigas olnud aastaid oma positsioonil üks paremaid mehi, kuid pole välismaal mänginud. Just kogemused on need, mis toovad Ennemuistile koha algkoosseisus teise Saaremaa Võrkpalliklubi keskblokeerija Mihkel Tanila ees.
Sidemängija: Veiko Lember (41). Nii üllatunud kui spordisõbrad ja doktorikraadiga TTÜ-s õpingud lõpetanud Lember ka ise pole, tuleb vanameistril võrkpallisussid üles otsida ja väljakule joosta (kõndida). Üheksa aastat tagasi tippspordiga lõpparve teinud Lember on viimane rahvusvahelisel tasemel saarlasest sidemängija, kes tõestas veel kolm aastat tagasi linnade karikaturniiril ilmekalt, et tema positsiooni puhul pole vanus ja mängupaus mingid tegurid.
Liberod: Johan Vahter (23) ja Alari Saar (22). Noorust ja uljust toovad meeskonda juurde Saaremaa klubis mängiv Vahter ja Rakveres kaitseväe kohustuste kõrvalt leiba teeniv Saar. Noored mehed on ülesanded üksteise vahel kenasti ära jaganud: Vahter tegutseb servi vastuvõtul ja Saar kaitses.
Vahetusmehed:
Nurgaründajad: Karli Allik, Denis Losnikov, Andris Õunpuu ja Helar Jalg.
Diagonaalründaja: Siim Põlluäär.
Temporündajad: Mihkel Tanila ja Ragnar Kalde.
Sidemängija: Karel Ellermaa ning Martti ja Markkus Keel, kes annavad kahe peale kokku saarlase mõõdu välja küll.
Libero: Chris Karlis Lepp.
Peatreener: Toomas Jasmin (34). Napilt vanem kui meeskonna kogenuim mängija Pupart, asub koondise tüüri juurde Jasmin, kelle käe all on mitmed varasemalt nimetatud mehed noorena mänginud. Jasmin tunnistas poolteist aastat tagasi intervjuus saarlane.ee’le, et on valmis noortetöö asemel lõpuks ka meeste juhendamisega tegelema ning just selle võimaluse me talle ka lahkelt anname.
Abitreenerid: Tarvi ja Taivu Uljas, Anne Poopuu, Edgar Haavik ja Asko Esna. Nagu tänapäeva profispordile kohane, on ühes heas meeskonnas palju taustajõude. Legendaarsed Uljased aitavad saarlaste mängu muuta kiiremaks – just sedasi, nagu vennad ise 50 aastat tagasi Nõukogude liidu meistritiitlit võites talitasid. Poopuu toob võistkonda naiselikku võlu ja meenutab Pupartile, kuidas võrkpalli A ja O käib. Haavik on loobunud mõttest Pulgast sidemängija teha ja annab nüüd endisele hoolealusele nõu rünnakute lahendamisel. Ainsa “vöörjöuna” on koha meeskonnas teeninud aga endine Eesti koondise libero Esna, kes kolis viie aasta eest Saaremaale noortevõrkpalli arendama. Kõrgematel võrkpalliväljakutel hoiab meeskonnal silma peal varalahkunud Hugo Mets, kes saanuks eelmisel nädalal 90-aastaseks.
Mänedžer: Hannes Sepp. Nii heasse võistkonda võivad saarlase nime all trügima hakata igasugused mandrilised ja hiidlased. Selle eest, et valikusse pääseksid vaid tõupuhtad Saaremaa mehed, hoolitseb Saaremaa Võrkpalliklubi kindlakäeline tegevjuht Sepp.
Kui kõrgel tasemel võiks nimetatud kooslus esineda? Paljuski oleneb võistkonna saavutusvõime sellest, kui palju jõuab võistkonna treeningutel osaleda kõrgetel ametitel töötav Lember. Heal päeval oleks taoline kodukootud meeskond ilmselt võimeline võitlema suisa koha eest EM-finaalturniiril ehk Vana Maailma 24 parema seas, kuid sellest rohkemat hetkel unistada ei julgeks. Tänasele Eesti koondisele jääksid saarlased seega alla, kuid mitte tingimata häbiväärse tulemusega. Kokkuvõttes on aga üsna imelik, kuid äärmiselt tore tõdeda, et üks Eesti maakond suudaks kokku panna rahvusvahelisel tasemel koondise.
