fbpx
Close

INTERVJUU | Sten Perillus Võruga liitumisest, spordist ja poliitikast ning pakkumisest Kreeka kõrgliigast

Reijo Mälton
Sten Perillus Võru meeskonna esimesel treeningul. | Foto: Andri Tallo/ Võru VK/Barrus

Võru Võrkpalliklubi Barrus meelitas enda ridadesse kolm endist TalTechi mängijat – Rasmus Meiuse, Cris Karlis Lepa ja Sten Perilliuse, kellest viimasega ajasime allpool olevas intervjuus pisut juttu.

Järgneval neljal aastal Türi vallavolikogusse kuuluv ning hoolimata noorest east juba aastaid oma kodukandis aktiivselt kohaliku elu edendamisega tegelenud Perillus suudab ka võrkpalli hoida oma elus kõrgel kohal. Oma debüüdi tegi 199-sentimeetrine temporündaja 2017. aastal, kui liitus Järvamaa Võrkpalliklubiga. Pärast klubi tegevuse lõpetamist liikus ta edasi pealinna, kus järgneval kolmel hooajal esindas TalTechi meeskonda.

Tallinna klubi ridades jõudis ta tulla kolmel korral Eesti karikavõistlustel kolmandaks, korra on saanud Balti liigas kaela hõbemedali ning samuti ühe korra on saavutanud Eesti meistrivõistlustel pronksi. Tänavuseks võrkpalliaastaks on 22-aastane mängumees löönud käed seitsme aastase pausi järel meistriliigaga taasliitunud Võru Võrkpalliklubi Barrusega.

Eile alustas tema uus leivaisa hooaja ettevalmistusega ja peale trenni lõppu võtsime Perilluselt nööbist kinni, et uurida, kas sport ja poliitika ikkagi käivad kokku, miks otsustas liituda just Võruga ning paljust muust.

Sten, alustaks natukene lihtsama küsimusega. Kui palju oled sellel suvel palli jõudnud puudutada?

Mõnel harrastajate turniiril käisin mängimas, aga muidu oli päris vaikne selles osas. Rohkem panin rõhku füüsilisele poolele. Pluss oli see, et hooaeg ei lõppenud liiga vara ära ja lisaks sellele sain veel Eesti rahvusmeeskonnaga viis nädalat koos veeta.

Mida sinu jaoks võrdlemisi lühike koondiseperiood juurde andis?

Töörutiin ja meeleolu on ikka hoopis teine, kui seda on klubides. Loogiline on ka see, et mängijate tase on palju kõrgem ja see andis juba juurde. Koondises oled nagu professionaal – kaks korda päevas tehti trenni, kindlatel aegadel söömine ja kõik muu otsa. Ideaalne koht, kus areneda.

Viis nädalat oli lühike aeg, aga tundsin, et vähemalt blokis ma hätta ei jäänud. Rünnak ja serv on need, mille kallal on vaja rohkem tööd teha. Võru meeskonnas saan neid elemente arendada ja see oli ka üks põhjuseid, miks ma siia tulin. Oliver Lüütsepp on hea treener ja eks näeme, mis saama hakkab.

Esimene treening on seljatatud. Millised muljed ja emotsioonid on?

Üle pika aja saab ennast taas korralikult liigutada. Paides ja Türil on jõusaalis mütatud, aga satsiga koos trenni teha on ikka teine tera. Mõned mehed on küll hetkel puudu, aga ma arvan, et praegu on hea koht, kust alustada. Saalis oli väga palav ja oli tõesti raske, aga peab ära harjuma. Ilmselt järgmine nädal ka veel, kui mitte kauemgi. Enne meeskonnaga liitumist tegin päris palju vastupidavustreeningut, kuid üllatavalt kiiresti tõmbas kopsud kokku.

Millised on sinu enda hooaja eesmärgid?

Nagu ma ütlesin, siis mul on kaks nõrka kohta – rünnak ja serv. Blokk on mul rahuldav, kuid kindlasti saab ka selles vallas edasi areneda. Kui rünnakul ja servil tuleb hüpe ülespoole, siis isiklikus plaanis võib hooajaga rahule jääda.

Miks sa otsustasid just Võrru tulla? Kas tuli ka mujalt pakkumisi?

Otsus oli tegelikult keeruline, kuna pakkumisi tuli nii TalTechist, Pärnust kui ka Kreeka kõrgliigast. TalTechis olin kolm aastat juba olnud ja tundsin, et on vaja keskkonna vahetust. Kaks tuttavat nägu on Võru meeskonnas ees, mis lihtsustas asja minu jaoks. Klubi rõhub kogukonnateemat ja see läheb mulle väga korda. Ma ise olen kohalikus volikogus ja ma tean, kui raske on väikelinna elu käimas hoida.

Kreekast sain pakkumine ühelt alumise otsa klubilt, aga see oleks olnud riski peale minek. Sealses liigas on rahade maksmisega teatud klubidel probleeme ja sellest meeskonnast, mis mind palgata soovis, jooksid kõik välismaalased poole hooaja pealt minema.

Öeldakse, et sport ja poliitika ei tohiks kokku käia. Kas oled selle väitega nõus?

Ma ei ütleks seda. Sport on poliitikaga väga tihedalt seotud. Kui võtame näiteks spordi rahastuse, siis räägitakse, et kohalik omavalitsus ei toeta sporti piisavalt või üldse mitte. Nähes ise, kuidas valla eelarveid kokku pannakse, siis on äärmiselt keeruline leida summasid, eriti väikestes kohtades. Kahjuks või õnneks sport ja poliitika käivad koos.

Sportlasena väga palju poliitilist lobitööd tegema pole pidanud. Kui ma kohalikku omavalitsusse kandideerisin, siis minu esmaseks eesmärgiks oli ja on seista kohaliku spordi ja kultuuri eest. Kui Järvamaale on väga raske meistriliiga tasemel klubi moodustada, siis mul on hea meel, et Võru on selle tee ette võtnud ja on tore kambas olla.

Ning lõpetuseks: kas usud, et tänavusel hooajal võiks Võru meeskond jõuda Eesti meistri- ja karikavõistlustel või Balti liigas esikolmikusse?

Veel pole täielikku pilti teistest meeskondadest ees, aga ma arvan, et see võiks meie eesmärk olla küll. Hetkel pole meil endagi meeskond täielikult koos, aga esikolmikusse jõudmine ei tohiks olla midagi ületamatut.

scroll to top