30. detsembri õhtupoolikul jõudis ETV-s eetrisse Eesti võrkpalli 100. sünnipäevale pühendatud saade, kus rahvusringhäälingu sporditoimetus tõi 43 minutiga ekraanile meie meelisala senised tipptegijad ja -hetked.
Siinkirjutaja on ERR-i varasemalt tugevalt kritiseerinud, kuid täna on põhjust sealse sporditoimetuse ees müts maha võtta. Suur töö on kandnud vilja, sest nii hoogsat, ülevaatlikku ja kvaliteetset saadet Eesti võrkpalliajaloost annab teha. Paljud spordisõbrad, eelkõige just noored, said hea pildi ette meie esimestest võrkpalli suurkujudest Aino Huimerinnast ja Peet Raigist, legendaarsest treenerist Ivan Dratšovist ning muidugi Kalev68’st. Sajandit kokkuvõtvasse linateosesse mahtusid ka haruldased mängukaadrid ja emotsionaalsed intervjuud – näiteks Rivo Vesiku lugu EM-il medalita jäämisest, kuid seejuures konkurentide austuse võitmisest -, mis andsid saatele hinge ja panid mitte üksnes võrkpalli, vaid elu üle laiemalt mõtisklema. Kindlasti oli huvitavat materjali hoopis rohkem kui kolmveerandtunni sisse mahtus, ent kõige olulisem paistis kenasti kaetud olevat.
Ajal, mil osadel meist kipub nutisõltuvuse tõttu tekkima keskendumisraskusi juba pikemate kui paarilõiguliste uudiste läbi lugemisega, raamatutest rääkimata, kasvab taolise videoformaadis kokkuvõtliku ülevaate roll ja väärtus vaat et veelgi.
Niisiis, siiras tänu ja kummardus tehtud töö eest nii minu kui ka ilmselt kogu võrkpallirahva nimel, ERR!
Kes veel saadet “Võrratu sajand. Eesti võrkpall 100” vaadanud pole, tehke seda. Saate leiab siit.
