Aalstiga karikafinaali jõudnud Keel: päris pingipoisiks mind palgatud pole

Markkus Keel Eesti koondise eest platsil. | Foto: volley.ee

Belgia eelmise hooaja pronksiklubis Aalsti Lindemansis leiba teeniv sidemängija Markkus Keel sai novembris uue koduklubi eest kirja esimese täismängu, kui aitas meeskonna võiduni tiitlikaitsja Maaseiki Greenyardi üle. Keele sõnul on Aalstil tänavu reaalne šanss Belgia liigas Maaseiki ja Roeselare valitsemisaeg lõpetada.

Kevadel oma esimesel välishooajal Bleiburgi põhimehena Austria meistriks kroonitud Keel andis laupäeval enne karika poolfinaali Leuveni vastu Võrkpall24’le intervjuu, kus rääkis oma hetkeseisust uues ja mullusest selgelt tugevamas koduklubis. Olgu siinkohal veel lisatud, et Aalst alistas Leuveni kordusmängus kindlalt 3:0 ja mängibki tänavu Belgia karikafinaalis, olgugi et Keel kuulus seekord varumeeste hulka. Nende finaalivastane on Roeselare.

Kuivõrd ootamatu või ootuspärane oli sinu jaoks kuu aega tagasi Maaseiki vastu algkoosseisu pääsemine?

See, et ma alustada sain, oli positiivne uudis. Päris pingipoisiks mind palgatud pole. Meil on 12 korralikku meest, vangerdusruumi on igal positsioonil. See, kui saame vastaseid üllatada, on ainult plusspunktiks. Maaseiki vastu see toimis (lisaks Keelele pääses selles mängus esmakordselt algrivistusse ka teine diagonaalründaja – toim.).

Mis tagas koha algkoosseisus?

Enne seda kohtumist oli meil kaks karikamängu esiliiga võistkondade vastu ja põhiturniirimängud tabeli lõpus olevate meeskondade vastu. Kui ma klubi valima hakkasin, oli meil juttu, et siin on ka teine sidemängija, kellega koha üle konkureerime (19-aastane Seppe Van Hoyweghen – toim.). Ta on sihuke noor ja andekas kutt, kes saab kindlasti palju mänguaega. See on klubi tulevikusuunitlusega projekt, et saaks noorukist rohkem mängumees. Ma arvan ja loodan, et minu panus hakkab siin tõusma. Mängud lähevad tähtsamaks ja meil on sihuke 50-50 seis selle osas, kes alustab. Kui ühel väga hästi ei lähe või võistkonnal ei õnnestu, siis on alati võimalus vahetada ja muutust tuua.

Kas tunned, et väärid kohta algkoosseisus?

Jah, kõik me oleme selleks valmis ning teeme selle nimel trenni. Ma arvan, et nii diagonaali kui ka sidemängija koha peal pole meil kindlat põhimeest. Temporündajate osakonnas on kaks selget põhimeest, kolmas on klass madalam, aga üldiselt ei ole siin põhi- ja varumängijaid.

Millised on sinu eelised teise sidemängija ees?

Arvan, et mul on rohkem kogemusi. Meie vanusevahe on neli aastat. Ma arvan, et rasketes olukordades, eriti just kaotusseisus, on minu sooritused teise sidemängija ees praegu veel kindlamad ja stabiilsemad.

Millega enda mängu puhul hiljuti enim rahule oled jäänud? Mida annaks veel parandada?

Ei oskagi öelda, mis on hästi või halvasti. Kõike annab parandada. Uus võistkond, uued mehed. Oleme koos mänginud kolm kuud. Õpin veel mehi tundma ja kokkumäng läheb mäng-mängult paremaks. Saame iga nädalaga aina lähedasemaks. Tundub olevat selline võistkond, kellega võib hea hooaja teha nii eurosarjas kui ka kohalikus liigas – ühtegi vastast meil karta pole põhjust. Oleme näidanud, et kaks suurt tippklubi, Roeselare ja Maaseik, on täiesti võidetavad vastased (Roeselare ja Maaseik on võitnud viimasel 25 aastal kahe peale kõik Belgia meistritiitlid – toim.).

Kuidas on treener sinu hiljutiste sooritustega rahule jäänud?

Treener suhtleb igapäevaselt mängijatega, proovides iga mehe tugevad küljed üles leida. Sidemängijatele annab ta nõu, kuidas ja milliseid ründajaid rohkem kasutada ja kellega teatud olukordades rohkem mängida.

On ta sulle ka konkreetselt midagi öelnud?

Palju ma mängida pole saanud, aga hiljuti analüüsis treener kõiki minu tõsteid. Arutasime päris pikalt, milliseid muudatusi mängu sees teha, et vastastel raskem oleks. Igapäevaselt teeme tehnilisi harjutusi ja ajame täpsust taga.

Kuidas hindad tiimisisest koostööd ja ühist energiat?

See on väga hea. Mulle meeldib see võistkond nii platsil kui ka väljaspool saali. Kõik mehed on võrkpallile pühendunud ja energia on hea. Tahame kindlasti midagi väga ilusat sellel hooajal korda saata ja selle nimel näevad kõik mehed vaeva.

Keda pead liigas kõige ohtlikumaks konkurendiks ja miks?

Kaks klubi – Roeselare ja Maaseik – võivad meist tugevamad olla, aga mõlemaga oleme korra mänginud. Ma arvan, et nad on sama masti võistkonnad. Nad on omavahel kolm mängu mänginud ja näitavad, et on ühtlase tasemega meeskonnad. Ei saa öelda, et üks on ohtlikum kui teine. Mõlemal klubil on kindlad liidrid, keda tuleb ohjas hoida. Roeselarel on hea diagonaalründaja ja Maaseikil, kus mängib Andri Aganits, tugevad tempo- ja nurgamehed.

Millised isiklikud eesmärgid oled seadnud endale käesolevaks hooajaks?

Mänguaega tahaks kindlasti rohkem saada. Isiklikus perspektiivis tahakski häid mänge teha ja vastaseid võita. Finaali jõudmine oleks suur õnnestumine. Vorm tuleb ajastada tähtsaimateks mängudeks.

Kui raske südamega oled oma isa ja venna koduklubi Pärnu kehvapoolset hooaja algust kõrvalt jälginud?

Ei ole see süda nii raske midagi. Eks see oli juba päris pikalt ette näha, et Pärnul läheb komplekteerimisega aega. Ega neil midagi kadunud pole seetõttu, et karikavõistlustelt vara välja langeti. Tore oleks ikka, kui pereliikmed kodumaal rohkem võidaks, aga aega on veel. Alles hooaja lõpus saab vaadata tagasi, kuidas hooaeg õnnestus.

Ja lõpetuseks: millal oled kodumaale samme seadmas?

Tundub, et uuel aastal. Jõuluturniiri mängime Šveitsis ja jõulud veedame siin, aga uueks aastaks lastakse meid korra koju hingama.

Intervjuu autor: Getter Rang

Jaga postitust

Lisa kommentaar