fbpx
Close

INTERVJUU | Micelli: seekord on kahe kuu asemel aega kaks nädalat

Naiste rahvuskoondise pressikonverents. Vasakult Rainer Vassiljev, Lorenzo Micelli, Julija Mõnnakmäe, Kristiine Miilen, Hanno Pevkur. | Foto: Võrkpall24

Naiste võrkpalli klubihooaeg sai vaevu lõppeda, kui juba hakkas esimene osa naiste koondisest koos treenima. Alates eelmisest laupäevast on sisuliselt kogu koosseis koos ja käib üksmeelne ja tõsine töö, et olla valmis 10. maiks ja Euroopa meistrivõistluste valikturniiriks Minskis.

Aktiivsesse treeningperioodi mahtus ka pressikonverents, kus kutsusime Võrkpall24 mikrofoni ette naiskonna peatreeneri Lorenzo Micelli. Loe järgnevast intervjuust, millised mälestused jäid mehele möödunud hooajast ja mis on esmased muljed sellesuvisest koondise koosseisust.

Lorenzo, saabusid Eestisse üsna vahetult pärast enda hooaja lõppu, erilist hingetõmbeaega sulle vist ei jäänud?

Ei, ei jäänud tõesti. Sisuliselt meil hooaeg lõppes Prantsusmaal 21. aprillil, jõudsin käia ühe päevaga Itaaliast läbi, et mõned asjad kaasa võtta ja juba 24. aprillil olingi Eestis.

Kui väsitav lõppenud hooaeg sinu jaoks oli?

See piiranguid täis hooaeg oli muidugi keeruline. Aga tunnetasin, et mängijad nautisid selle tõttu mängimist rohkem, sest mängida oli parem kui lihtsalt omaette isolatsioonis istuda. Eks vaimse poole mõttes oli see mängijatele keeruline, eriti noortele. Samas oli meil võistkonnas hästi positiivne atmosfäär. Hoidsime rohkem kokku, umbes nagu perekond. Raskused ühendasid meid. Hooaja muutis keeruliseks see, et palju mänge tõsteti ümber, Prantsusmaa meistrivõistlused lõppesid ilma playoff mängudeta ja lõpus jäid viimased kaks mängu meil ju üldse pidamata. Samas olin õnnelik selle üle, et meie võistkonna organisatoorne pool oli väga tugev ja professionaalne. 

Praeguses koondises on mitmeid uusi mängijaid ka, kas oled juba jõudnud nendega tutvuda? 

Mängulises mõttes vaatasin neid videote pealt juba enne. Inimlikus mõttes peame nüüd alles esimesi vestlusi ja proovin uusi mängijaid tundma õppida. Seekord on olukord teistsugune, kui eelmisel aastal, mil saime kaks kuud rahulikult koos olla ja põhjalikumalt aru saada, kes on kes. Seekord on kahe kuu asemel aega kaks nädalat. Nüüd on aeg otse väljakule suunduda, tööd teha ja neid kahte nädalat maksimaalselt ära kasutada.

Mida valmistumisel teisiti teete, kui aega oluliselt vähem on?

Ega siin väga palju teha polegi tegelikult. Hoiame mängijaid heas füüsilises konditsioonis ja harjutame enda mänguplaani. Tehnikatrennideks hetkel eriti aega ei jää. Peame olema palju platsil ja seal enda mängu uuesti üles leidma. 

Praegu on koondise mängijate hulk väga suur, arvestades B-koosseisu ja põhikoosseisu – kui kaua nii suure koosseisuga tööd teete? 

Hetkel treenime kõik koos. Slovakkiasse lendame 15 mängijaga, aga teised teevad ikkagi siin samal ajal tööd edasi. Eks vajaduspõhiselt võivad mõned mängijad nende hulgast ka puhkust saada. Kui EM-valikmängud 15. mail läbi saavad, siis tuleme jälle kõik kokku. Mingi aja treenime siis kõik koos, pärast mida jagame mängijad kahte gruppi. Üks grupp jääb Tallinnasse trenni tegema, teine läheb Hõbeliiga mänge mängima. Oleme töös juuni keskpaigani. Hiljem tahame teha kaks treeninglaagrit, kus ühes osaleksid kogenumad mängijad, nendega lendaksime Türki. Noorematele oleks paralleelselt laager Lätis. Oleks siis erinevad tegevused vastavalt nende kogemuste- ja oskustepagasile. 

Kas eeldad, et ka mõned mängijad sellest laiendatud koosseisust võiks astuda põhiraskuse kandjate hulka?

Meil juba on mõningad mängijad, kes on juurde tulnud, nagu näiteks Kaisa (Bahmatšev), Laura (Parts), Kadri (Kangro) ja ka Silvia (Pertens). Seega meil on juba mitmeid uusi nägusid. Laura ja Kadri on täiesti uued mängijad minu jaoks. Silvia oli varem ka, aga ainult väga lühikest aega. Ei ütleks päris seda, et pool võistkonda oleks uus, aga mitmeid muudatusi on juba praegu. 

Kuidas esmane mulje on, kas praegune koosseis on võrreldes eelmise suvega tugevam?

Rääkisime tüdrukutega just sellest ka, et peame alustama uuesti. Mõtlema sellele, et jätkata hetkel nii, nagu oleks 10. august 2020 (naiskond treenis eelmisel suvel koos 9. augustini – toim.). Hetkel meil muidugi pole neid kahte kuud treeninguid seljataga. Jõudsime toona väga heale tasemele ja mängisime väga häid mänge. Pärast 9-kuulist pausi oleme teises kohas. Nendel mängijatel, kes sellel talvel TalTechis mängisid, on muidugi mingis mõttes parem seis. Neil on üksteisemõistmine väga hea. Aga kogu koondise vaates on seis ikkagi erinev. Sellepärast on meil ka soov Slovakkiaga mängida – neil on väga tugev võistkond –, et nad siis näitaksid meile ära, kus me praegu oma tasemega oleme ja mille osas peame juurde panema. 

Kui aktiivselt jõudsid hooaja jooksul TalTech/Tradehouse naiskonna tegemistel silma peal hoida, arvestades et tegemist oli rahvusnaiskonna nii-öelda baasklubiga?

Vaatasin palju mänge. Hoidsin end kursis mängijate füüsilise konditsiooniga. Suhtlesin treeneriga ja jälgisin ikka pidevalt. Vaatasin Balti liiga mänge ja Eesti meistrivõistluste otsustavaid voorusid. Väga tore oli nende võitudele tunnistajaks olla, sellised tulemused aitasid kindlasti enesekindluse kogumisele kaasa. Samas nägin ka nende esituses platsil palju positiivset. 

Lõpetuseks – arvestades, et kohe pärast klubihooaja lõppu Eestisse lendasid ja nüüd otsustavad mängud kiirelt peale tulevad, siis kas sulle suvesse mõni puhkehetk ka jagub? 

Jagub ikka. Kõigepealt peame võitlema EM-ile kvalifitseerumise eest. Sellele järgneb juba Hõbeliiga turniir. Pärast seda tahaksime teha ühe laagri Türgis, aga peale seda laagrit jääb sisse umbes 3-nädalane paus. Siis jõuab veidi puhata ka. Ja siis augustis tuleme juba uuesti kokku ja saame hakata loodetavasti valmistuma EM-finaalturniiriks. 

scroll to top