INTERVJUU | Soome koondise ekskapten Raadikust, nende peagi sündivast tütrest ja tulevikuplaanidest

Elina Salomäki ja Andrus Raadik EM-finaalturniiril Amsterdamis. | Foto: Karl Rinaldo

Võrkpall on ühendanud taas kaks oma ala tippu eraelus, sest Eesti rahvusmeeskonna mängija Andrus Raadik saab peagi Soome koondise endise kapteni Elina Salomäkiga tütre.

37-aastane Salomäki oli Hollandis toimunud EM-il Eesti koondisele kaasa elamas, Raadiku särk seljas. Võrkpall24 pöördus tumedapäise naise poole Eesti ja Ukraina mängu ajal, et natuke nii tema enda, Raadiku kui ka saabuva perelisa kohta uurida. Nagu intervjuud tehes märgata võis, pulbitseb Elina sarnaselt Andrusele elujõust ja emotsioonidest.

Elina, milline on täna, enne peatset emarolli, sinu enda tööstaatus?

Lõpetasin kaks aastat tagasi mängijakarjääri ja töötasin kahel viimasel hooajal Kuopio naiskonna peatreenerina. Möödunud hooajal võitsime naiskonnaga esiliiga ja tõusime meistriliigasse, ent mina otsustasin juba kevadel, et ei jätka klubi juhendamist.

Treeneritöö on siiski miski, millega tahaksid ka tulevikus end siduda?

Jaa, tegelesin treeneritööga ka mängijakarjääri ajal. (Naerab.) Juhendasin juba 18-aastase tüdrukuna endavanuseid noori, lisaks olen treeninud erinevaid noortegruppe ja mängijana oma võistkonnakaaslasi, näiteks liberoid.

Mida sa oma mängijakarjääri tipphetkedeks pead?

Kindlasti koondiseaastaid ja sealset kaptenirolli täitmist. Individuaalses plaanis olid erilised aga Saksamaa-aastaid. Mängisin Bundesligas kahel hooajal ning võitsin ühe pronksi. See oli väga hea hooaeg.

Sa mängisid sarnaselt Andrusele nurgaründaja kohal ja mõistad seega ilmselt päris hästi, mida, kuidas ja miks ta väljakul teeb?

Jaa, nii võib öelda küll.

Milline inimene Andrus on?

Ta mõtleb alati teistele enne ennast. Samasugune on ta ka võrkpalliväljakul. Tema jaoks on meeskondlik edu palju tähtsam kui isiklikud sooritused. Andrus annab endast alati maksimumi.

See on ka ilmselt põhjus, miks sina tema valisid.

Just nii. Ta on väga hea mees väga heade väärtustega. (Muigab.) Mul pole põhjust millegi üle kurta!

Kuidas te tuttavaks saite?

Elasime mõlemad Kuopios. Tegelikult elas Andrus seal juba enne mind, sest ta oli minu saabumise hetkeks mänginud ühe hooaja Pielavesi Sampos. Võrkpallimeeskond ja -naiskond tegutsevad Kuopios samades saalides ja… Andrusel oli kord tervisega mingi probleem ja kuna mina olen hariduselt meditsiiniõde, siis küsisin temalt, kuidas tal läheb. Lihtsalt niisama. Seejärel hakkasime vaikselt suhtlema ja nii ta läkski.

Ja tänaseks on saanud sinust juba omamoodi Eesti koondise poolehoidja.

Jah, sellise fänniarmee hulgas on tõeliselt mõnus Eesti koondisele kaasa elada.

Kui palju sul veel eestlastest tuttavaid on?

Neid on omajagu. Olen nii saalis kui ka rannas Eesti naisvõrkpalluritega kokku puutunud. Anu Ennokit tunnen Eesti mängijatest ilmselt kõige paremini. Rannaväljakutel olen korduvalt mänginud Maarja Kerneri ja Kadri Puri vastu. Nad on väga toredad inimesed.

Lõpetuseks tuleme teie pere lähiaja olulisima sündmuse juurde. Millal perelisa oodata on?

Tähtajaks on oktoobri lõpp, aga kuna laps on väga suur, mis pole ilmselt väga suur üllatus, siis ilmselt näeb ta ilmavalgust varem. (Muigab.)

Küsin küsimuse, mida teilt on ilmselt päris palju juba uuritud. Kas sa tahaksid, et temast saaks samuti võrkpallur?

Mul oleks võib-olla kergem, kui temast ei tuleks võrkpallurit. (Naerab.) Siis saaksin olla ainult ema. Aga muidugi on võrkpall meie peres nii armastatud ala, et ilmselt ta jõuab iseenesest selle juurde mingil hetkel.

Kas lapse nimi on eesti- või soomepärane?

Pigem rahvusvaheline. Sade.

Uue hooaja kohta on ilmselt veel vara uurida, sest Andrusel pole ametlikult meeskonda, kuid kus saab olema teie alaline kodu?

Oleme oma kodu loonud Helsingisse, kuhu saab reisimise vahel alati tulla. Helsingi valisime seepärast, kuna mu pere elab seal ja Eestisse pole pikk maa minna. Aga mina ja laps läheme Andrusega kaasa, ükskõik kus ta lõpuks mängima hakkab.

Jaga postitust

Lisa kommentaar