fbpx
Close

Renee Teppani “Unelmate meeskond” | Rõhk tiimivaimul ja mälestustel, abitreeneriks Andres Sõber

Kristo Kollo, Renee Teppan, Andres Sõber, Robert Täht ja 2014. aasta Eesti meister Tartu Bigbank. | Fotod: Gertrud Alatare, Siim Semiskar, volley.ee

Maaseiki Greenyardi diagonaalründaja Renee Teppani “Unelmate meeskond” koosneb vaid Eesti meestest. “Panin rõhku tiimivaimule,” ütleb pärnumaalane valikut põhjendades.

Lisaks kõigile spordisõpradele hästi tuntud Eesti koondise põhimeestele leiab valikust ka positsiooni vahetava põltsamaalase, korvpallitreeneri, Saaremaa Võrkpalliklubi statistiku, suure võrkpallifanati ja koondise tähtsa abimehe.

Sidemängija: “Markkus Keel. Sellel valikul on üks mõjuv põhjus. Kuna Markkus kunagi midagi võitnud pole, siis teeme talle heameelt. Las saab ka silma pähe. Selle pundiga me midagi ju ikka võidaks. Markkus on mängijana selline stabiilne kuju – imetrikke ei tee, aga ründajatel on tema tõsteid lüüa mugav. Ütleme nii, et tasakaalukamat inimest naljalt ei leia. Kui teistel on klaas, mis saab vahel täis, siis temal on ämber.”

Nurgaründaja: “Robert Täht. Koos mängimise plaan tiksub meil kogu aeg kuskil peas. Vähemalt virtuaalselt saame nüüd jälle ühes klubis olla. Tundub, et reaalsuses see plaan enne Eestisse mängima naasmist ei mängi välja, kuna agendid on erinevad. Agenti saaks küll vahetada, aga meil pole kummalgi selleks põhjust olnud. Igal agendil on näiteks 20 diagonaalründajat ja kunagi ei tea, millistele klubidele ta sind pakub. Aga mis Robisse puutub, siis eks me üsna sarnased ole. (Muigab.) Tal on võib-olla süütenöör lühem kui minul, aga muidu on ta igati muhe vend. Ega muidu ei viitsiks me nii palju aega koos veeta, kui ei klapiks.”

Nurgaründaja: “Kristo Kollo. Noh, nagu näha, on neid vendi selles meeskonnas üsna palju, kellega Tartu Bigbanki ridades 2014. aastal meistriks tulime (Tartu alistas finaalseerias 4:0 Tallinna Selveri – toim.). Milleks solkida kooslust, mis toimib. Kollo on selline alahinnatud tüüp. Vähemalt varem oli. Ta täidab oma rolli väga hästi tegelikult. Ka eelmise aasta EM-il tegi ta individuaalselt hea turniiri. Oma taseme mängis Kollo meist kõige paremini välja. Kui tema on platsil, siis on vastuvõtt korras. Kollo puhul kehtib see, et on tujud, mitte tunded.”

Temporündaja: “Andri Aganits. Siin ei ole mõelda midagi. Andri on natuke õnnetu vend, sest kui tal oleks repertuaaris hüppelt jõuserv, siis ta ilmselt ei mängiks Belgias. Mitte et Maaseik halb koht oleks, aga ma arvan, et tema mängulugemine ja kõik muu kokku on kindlasti maailma täielik tipp. Ma usun, et tal on juba ette tulnud seda, et klubi valib kahe mängija vahel ja võtab selle, kellel on hüppelt jõuserv. Olen tippmängijaid viimastel aastatel palju näinud ja tal on täpselt sama arusaam asjadest. Andri pole võib-olla lihtsalt see n-ö efekti vend. Aga ta on see-eest meeskonnale sigakasulik. Vastastel oli Belgias ikka keeruline, kui me mõlemad olime Andriga eesliinis. Inimesena on ta ülitasakaalukas vend, aga samas oskab ka piitsa anda. Ta on selline, kelle jutule saab alati minna. (Naerab.) Sellist meest on ka võistkonda vaja, kes jõuab koju.”

Temporündaja: “Taavi Nõmmistu. Muidugi Taavi! Nõmmistul on üks ilusamaid blokiliigutusi, mida mina näinud olen. Võib-olla arvestades seda, kui head ründajad on ümber, siis palju tööd ta rünnakul ei saakski. Aga temporündaja koht pole tema jaoks mingi uus asi. Ta oli ka Tartus meil vahepeal sel positsioonil. Taavi on väga mõistlik ja normaalne inimolevus.”

Diagonaalründaja: “Come onMina.”

Libero: “Märt Pajusalu. Märt tuleb meie võistkonda comebacki tegema. Kõigepealt tuleb ta saata surmalaagrisse, kus poiss aetakse vormi. Seejärel võtame ta punti. Mängisime Pajuga Audenteses koos. Minul oli seal toona esimene ja temal viimane aasta. Kes seda enam mäletab, kas Paju ka hea oli, aga anname talle võimaluse! Paneme ta kasvõi vastuvõtjate seljataha nurka seisma koos minuga, küll Robi ja Kollo servi kahekesi kätte saavad. Märt on inimesena naljahammas. Päeva lõpuks on ta nagu teised mu sõbrad – mõistlik vend.”

Peatreener: “Urmas Tali. Mis siin ikka. Tegime ju kunagi suure asja koos ära (2013 pääses Eesti juunioride koondis MM-finaalturniirile – toim.). Kui kauge minevik unustada, siis saame Urmasega päris hästi läbi omavahel. Mulle tema ausus ja otsekohesus meeldib. Ma arvan, et kogu see punt, kes mul kirjas on, saab temaga hästi läbi. Pealegi saab temaga vajadusel piisavalt ka pulli. Seega, miks mitte!”

Abitreener: “Andres Sõber. Kuna Tali on niikuinii boss, siis abitreeneri osas oleks tore, kui keegi juttu üleval hoiaks. Nagu ma ütlesin, siis me panustame selle pundiga paljuski just tiimivaimule. Hooaeg on pikk ja vahel on vaja kedagi, kes tuju üleval hoiaks. See ei mängi rolli, et Andres ilmselt võrkpallist suurt midagi ei tea. Pallimänguna on korv- ja võrkpallil ilmselt piisavalt sarnasusi. Ikkagi meeskonnamäng! Andres on siit pundist ainus, keda mul isiklikult pole au veel tunda.”

Spordidirektor: “Anti Kustassoo. Meie kõigi ühine sõber. Üle Eesti vend. Ta teab kõiki ja kõike, mida täpselt sellisel ametipostil vaja ongi. Keegi peab tegelema ka sellega, et rahakoti kokku saaks, ja ma ei tea inimest, kes suudaks seda temast paremini teha. Ta oskab moosida. Mingites võistkondades paneb spordidirektor ka meeskonda kokku, aga sellesse protsessi me teda muidugi ei kaasa. Need asjad teeme ise ära.”

Mänedžer: Robin Ristmäe. Jumala eest, kes siis veel, kui mitte Robin! Kõik asjad on klubis temaga joonel ja ilmselt paremini ei saakski. Ta leiab kõigele lahendusel. Kuldaväärt mees!”

 

scroll to top