fbpx
Close

INTERVJUU | Koondisesuvest superkogemuse saanud Laura Parts siirdub Šveitsi kõrgliigasse!

Kertu Laak


Laura Parts on nii Kohila VK/E-Service, San Jose State University (USA) kui VC Tiroli (Austria) eest mängides olnud sinikollases vormis; sel hooajal peab ta esmakordselt riietuma punasesse. | Fotod: klubi koduleht

Eesti rahvusnaiskonna temporündaja Laura Parts on teeninud karjääri teise välislepingu. Möödunud hooajal Austria kõrgliigas pallinud Parts Alpi mäestikust kaugele ei koli, nimelt hakkab ta tuleval hooajal kaitsma Šveitsi meistriliigas konkureeriva Zesar-VFM värve.

Võrkpall24 küsis Pärnust pärit neiult, kuidas sisseelamine uude elu- ja töökohta kulgenud on. Uue peatreeneriga tööd alustav naiskond pole veel täielikult kogunenud, sellegipoolest on klubil selge ambitsioon eelmise hooajaga võrreldes samm edasi teha. Samuti rääkis 24-aastane eestlanna sellest, et tänavune koondisesuvi oli tema jaoks igati positiivne ja kihk profisporti harrastada sai sealt vaid hoogu juurde.

Räägi natuke Šveitsi esmamuljetest. Elutsed külakeses, millel on uhke ja keeruline nimi – Saignelégier. Kas sind ümbritseb siis maaliline Alpi mägimaastik, nagu eelmisel hooajal Austrias kogesid?

Esmamulje on täitsa hea. Siiasõit Zürichist kestis poolteist tundi. Loodus ja kõik muu, mis autoaknast nägin, tundus väga põnev ja ilus. Prantsuse piir on väga lähedal – lähim piiriületuskoht on ainult 10-minutilise autosõidu kaugusel. Loodan, et jõuan siin ka seiklema minna ja külast välja näha.

See, kus ma elan, on väga teistsugune võrreldes eelmise aastaga. Alpi mägimaastikku siin ei ole nagu Austrias, pigem ainult farmid ümberringi – hobused ja lehmad igal pool. Küla on igatahes väga väike. See mulle eriti suure üllatusena ei tulnud, sest vaatasin Google Mapsis juba enne tulekut natuke ringi ka! 

Treeningtingimused on head. Praegu ehitatakse meile uut võimlat ka, mis peaks 2-3 nädala jooksul valmis saama ja mis on meie elukohast viis minutit jalutada. Seega õnneks on kõik väga lähedal.

Mainisid, et elad Šveitsi prantsusepoolses piirkonnas ja seal räägitakse prantsuse keelt. Mis keeles sellises mitmekeelses riigis treeninguid läbi viiakse? Kas olulisemad väljendid on juba suus või toimub suhtlus pigem kehakeeles?

Siin räägitakse tõepoolest prantsuse keelt. Mul peaksid algama klubi poolt ka prantsuse keele tunnid, aga hetkel veel ei tea, millal täpselt. Praegu oskan ainult merci (e.k. “aitäh” – toim.) öelda! (Naerab.)

Trennid on enamasti olnud inglise keeles, sest treener on Portugalist. Ta oskab natuke prantsuse keelt, aga ka alles õpib. Öeldi, et järgmistel nädalatel üritab ta hakata trenne prantsuse keeles läbi viima, aga eks näis. Kui ma arusaamisega hätta jään, siis ei tohiks õnneks midagi hullu olla, sest tüdrukud ja ka treener räägivad inglise keelt hästi ja saavad tõlkida.

Võib-olla kõige suurem väljakutse on suhelda trennikaaslasega, kellega praegu koos elan. Ta on Kolumbiast, oskab ainult hispaania keelt ja väga üksikuid inglisekeelseid sõnu. Temaga räägime rohkem kehakeeles.

Zesar-VFM saavutas eelmisel hooajal 10 naiskonna seas 6. koha. Kui palju sa tänavustest eesmärkidest tead – kas loodetakse kohta parandada?

See aasta võib klubile väga huvitav tulla, sest meil on uus treener, kes eelmisel aastal oli peatreener Portugali parimas klubis AJM/FC Porto. Siia tuli ta uut väljakutset otsima. Selle põhjal, mida me praegu trennis oleme teinud ja õppinud, tundub ta väga asjalik ning omab väga palju teadmisi. Ma arvan, et kohalike noorte mängijate jaoks on küll väga palju uut informatsiooni, millega nad pole varem kokku puutunud, aga neil on tahet ja potensiaali. Usun, et võime kõrgemale pürgida, kui eelmise aasta 6. koht.

Lisaks on meil veel kaks palgatud mängijat puudu, kes praegu Kolumbia koondisega on (sarnaselt Euroopale mängitakse praegu ka Lõuna-Ameerika meistritiitli nimel – toim.). Ootan põnevusega nende saabumist, et näha nende taset ja sealt ka meie tiimi taset üldisemalt.

Tänavuse Hõbeliiga võistlustsükli käigus oli Laura kindel põhikoosseisu mängunaine. | Foto: CEV

Sa ise said suvel koondises palju mänguaega, eriti Hõbeliiga turniiril. Palju see sulle endale lisamotivatsiooni andis?

Koondisesuvi oli mulle väga põnev ja ma ei tahtnud üldse, et see läbi saaks. Peale pikka pausi jälle Eestis olla oli hea ja koondisega koos töötamine andis kindlasti palju motivatsiooni juurde. Ma arvan, et Hõbeliiga mängud ja seal mänguaja saamine andis mulle rohkem tahet kõrgemale pürgida ja sain aimu ka sellest, kui palju mul veel õppida on.

Otsisid sa kindlalt just välisklubi ja hetkel Eesti liiga sinu jaoks kaalutav variant ei olnud?

Kindlalt tahan veel lähitulevikus välisklubides mängida. Eestis mängimine hetkel plaanis ei olnud, sest välismaalt oli pakkumisi ja tahtsin end proovile panna. Tegelikult oli suve alguses pakkumiste koha pealt natuke vaikne – pakuti kohtadest, mis ei kõnetanud või ei tundunud head. Ühel hetkel oli variant Soome siirduda, kuid konkreetsem pakkumine võttis nende poolt natuke aega, kuni tekkis järsku Šveitsi pakkumine. Siis olin väga kahevahel. Agent kiitis seda portugallasest treenerit väga ja mulle endale tundus ka, et tuleviku mõttes võib see hea variant olla.

Eelmise hooaja lõpus seadsin eesmärgi leida selleks hooajaks klubi, mis oleks taseme poolest samm edasi. Esmamulje on väga hea ja ma usun, et see eesmärk sai kindlalt täidetud.

scroll to top