fbpx
Close

INTERVJUU | MVP-ks valitud Tristan Täht: tahaksin olla tulevikus tuntud kui Tristan Täht, mitte Robert Tähe väikevend

Karl Rinaldo
Tristan Täht käis möödunud hooajal Robertil Itaalias külas ja jälgib tänaseni Perugia mänge huviga. | Foto: erakogu

Nädalavahetusel toimus Rakveres U18 vanuseklassi Eesti karikavõistluste esimene finaalturniir, kus teenis esikoha Tallinna Selveri võistkond. Võitjate parimaks mängijaks valiti 15-aastane ja 185-sentimeetrine Tristan Täht, kes loodab sarnaselt vanemale vennale Robertile mängida tulevikus mõnes tugevas välisliigas ja esindada edukalt Eesti koondist.

Rando Ringmetsa juhendatava Selveri I võistkonna ülekaal oli tugevaima grupi finaalturniiril pealtnäha mäekõrgune. Tulemusega 3:0 võideti nii Pärnut, Rakveret, Tartut kui ka Kohilat ning 3:1 saagi jagu oma vimaste aastate peamisest rivaalist Kiilist (Tats).

Enne kui Võrkpall24 võttis 9. klassis õppiva Tristan Tähega ühendust, uurisime 27-aastaselt Robertilt, kas see on ikka hea idee. “Jah, miks mitte, tundub, et ta on kahe jalaga maa peal ja saaks kenasti hakkama,” kõlas vastusena ja nii tuligi plaan ellu viia. Juba kümneminutilise telefonikõne varajases faasis sai selgeks, et Tristan ei hõlju keskmise teismelise kombel pilvedes, vaid räägib mehejuttu. Ta teab, et sport pole ainus, mis tulevikku silmas pidades oluline on, ja isegi kui kunagi õnnestub raske töö tulemusena profina leiba teenida, tuleb sel alal alati valmis olla tagasilöökideks.

Tristan, Selver võitis turniiri pealtnäha tõesti väga kindlalt ja kergelt. Kas selline mulje jäi ka väljakul tegutsedes?

Ma ei saaks öelda, et see turniirivõit tegelikult kergelt tuli. Iga mäng oli omamoodi raske. Iga punkti eest tuli kõvasti võidelda. Kõige raskem oli kohtumine Tatsiga, seal kaotasimegi ühe geimi. Meil on Tatsiga kõva rivaliteet, mullu võitsid nemad karikavõistluste esimese turniiri ja meie omakorda teise. Eesti meistritiitlit paraku välja ei mängitud.

Keda sa Tatsi ja enda meeskonnast välja tooksid selle turniiri põhjal?

Tatsi poolelt tooksin välja nurgaründaja Joosep Põldma ja seekord samuti nurgaründaja tegutsenud Ranel Rahuoja, kes noortekoondises on tegelikult temporündaja. Meie võistkonnast tasub kiita kindlasti diagonaalründajat Jan Stogi, kes aitas kõvasti, ja teist nurgaründajat Mati Juusi. Ka meie sidemängijad Sander Pärna ja Tristan Urb olid tublid. Kui ühel mäng ei õnnestunud, siis tuli teine ja aitas välja. Me ei jäänud nende tõttu hätta.

Sa ise tegutsed sarnaselt Robertile nurgaründajana. Miks nii?

Ma pole kunagi olnud meeskonna pikim ega lühim mängija, ilmselt seepärast. Servi vastu võtta mulle meeldib ja rünnata meeldib ka. Sidemängijale omast täpsust mu tõstetel pole ja ma ei plaani seda ka eraldi õppima hakata.

Mida sa oma suurimaks tugevuseks pead?

Ma ei oskagi sedasi öelda. Suudan hästi meeskonda motiveerida. Olin noortekoondises hiljuti ühel turniiril ka meeskonna kapten.

Aga nõrkuseks?

Vastaste rünnaku lugemine. Et suudaksin õigel ajal õiges kohas blokki hüpata. Iga mängija lööb erinevat moodi.

Küsin vahele ühe rumala küsimuse. Meeste võrgu kõrgus on 2.43, aga kui kõrgel on võrk U18 vanuseklassis?

Meil peaks olema sel aastal 2.35.

Siis suudad sa Roberti kombel tagaliinist “kuue” pealt rünnata vist juba küll?

(Muigab.) Jaa, see on üks mu lemmikuid elemente.

Vennaga koos on Tristan mänginud suviti võrku aastast aastasse. | Foto: erakogu

Kui suur eeskuju sulle vanem vend on olnud?

Väga suur eeskuju. Mulle on öeldud, et ma isegi liigun platsil nagu tema. Ise pole ma seda märganud, aga olen tema mänge nii palju vaadanud, et ju siis sellest on miskit külge jäänud. Vaatan Robi mänge nii palju, kui on võimalik. Koondisemängudel olen käinud tihti kohal ja kui kohale pole saanud minna, siis oleme vaadanud kogu perega mänge televiisorist.

Mis sulle Roberti puhul enim meeldib?

Just see meeldib, kuidas ta meeskonda üles kütab. Ta on emotsionaalne mängija ja on mängus täiega sees.

Kui lähedased te olete ja kui palju koos aega veedate näiteks suviti, kui Robert Eestisse tuleb?

Räägime omavahel palju ja kui suvel kokku saame, siis mängime koos võrku ka.

Õpetab ta sind palju?

Kui mu mängudest on videoid tehtud, siis ta on need üle vaadanud ja nõu andnud. See on hästi lahe.

Siis sul on oma agent juba peaaegu olemas. Kui kunagi välismaalt klubi peaksid otsima, aitab Robert teed sillutada.

(Muigab.) Ma tahaksin ise ikka mees olla. Tahaksin olla tulevikus tuntud kui Tristan Täht, mitte kui Robert Tähe väikevend.

Me kõik teame Robertit, aga kui palju su vanemad võrkpalliga seotud on olnud? Ilmselt pole see juhus, et nii sina kui ka Robert just selle ala juurde sattusite ja küllaltki edukalt olete esinenud.

Nii on. Mu isa mängib tänaseni hobikorras võrku ja ema oli noorena Võru naiskonna kapten. Ta lõpetas mängimise siis, kui läks ülikooli.

Tean, et sa ise oled mänginud ka jalgpalli. Millal ja miks sa lõpuks ikkagi võrkpalli valisid?

Mängisin jalgpalli lasteaiast kuni kolmanda klassini. Algklassides mängisin aga nii jalkat kui ka võrku ning ema märkas, et olin pidevalt väsinud. Ta pani mind kahe ala vahel valima. Minu otsus oli lihtne: võrkpall.

Erinevalt Robertist pole sa kogu lapsepõlve kodulinnas Võrus veetnud, vaid elad juba pikemat aega pealinna lähistel.

Jah, kolisin emaga Viimsisse viis aastat tagasi. Läksin alguses Urmas Tali treeningrühma, aga kui tema siirdus Saaremaa meeskonda juhendama, siis tuli treeneriks Rando Ringmets, kes juhendab meie Selveri meeskonda tänaseni.

Milline treener on Rando?

Mulle ta väga meeldib. Ta õpetab väga hästi ja teeb huvitavaid harjutusi.

Tallinna Selveri võidukas meeskond. Tristan üleval vasakult teine, paremal treener Rando Ringmets. | Foto: volley.ee

Millised on su plaanid võrkpallurina? Kas järgmisel aastal loodad asuda õppima Audentese spordigümnaasiumisse?

Sel aastal mängin lisaks noorteklassile esiliigas Tallinna Spordikooli meeskonnas (treenerid Marko Vantsi ja Rando Ringmets – toim.). Gümnaasumi osas pole veel kõik päris kindel, aga tahaksin Audentesesse minna Raul Reiteri käe alla mängima küll. Suve lõpus oli Audenteses laager ja Rando ütles, et kui tahan, siis võin sinna minna. Läksingi.

Tean omast käest soovitada: Raul Reiter on hea treener.

Mulle ka see laager väga meeldis.

Kas sa keskendud koolitöödele sama palju kui spordile?

Jah, praegu on kindlasti kool sama tähtis nagu sport. Plaanin küll tulevikus sportlaseks saada, aga alati peab varuvariant võtta olema, kui midagi juhtub. Hinded on koolis “neljad” ja “viied”.

Seda on rõõm kuulda. Lõpetuseks, kas sul on Eesti meistriliigaklubidest kujunenud lemmik juba välja?

Vaatasin pühapäeval Saaremaa ja Selveri mängu. Lemmikut pole, aga Selveri meeskond ikkagi meeldib natuke rohkem tänu sealsetele mängijatele.

Oled sa mõne Selveri mängijaga isiklik tuttav ka?

(Renee) Teppaniga olen pinksi mänginud ja kui meil oli Audenteses hiljuti mäng, siis ta jäi seda vaatama ja saatis Robile videoklipi.

Tore, et Teppan ka nutitelefoni kasutama on õppinud. Aga kes sulle koondislastest lisaks Robertile enim meeldivad?

Mulle väga meeldis, kuidas Kristo Kollo koondises mängis. Ja (Ardo) Kreek meeldis ka.

scroll to top