Eesti rahvusnaiskond lõpetas oma esimese EM-finaalturniiri kolmapäeva õhtul võitlusliku ja ootamatult hea mänguga Aserbaidžaani vastu. Kohtumine lõppes napi 2:3 (-20, 18, -22, 22, -11) kaotusega.
Päeva täht: Anu Ennok
Nagu kooliajast tuttav, jääb kõige raskemate ülesannete lahendamine ikka viimasele päevale. Kes oli Eesti rahvusnaiskonna läbi aegade ühes silmapaistvamas mängus parim? Keeruline öelda! Kas Eesti koondise rünnakuid vedanud diagonaalründaja Kertu Laak (24 p, +15) või hoopis temporündajana säranud ja vigastusest hoolimata vapralt lõpuni mänginud Liis Kullerkann (18 p, +15)?
Aga ei. Valituks osutub hoopis Anu Ennok. Eelmisel suvel, kui viljandlanna järjekordse vigastusega lahingut pidas, võtsid nurgaründajatena koondise vedamise olude sunnil enda peale Nette Peit ning noor ja roheline Kristiine Miilen. See oli üleüldse eriline suvi. Meie naiskond sai suve esimeses pooles hindamatut kogemust Euroopa liigas kaasalöömise näol, augustikuus hakati aga endalegi ootamatult võitlema EM-kvalfikatsiooniturniiril Soome, Rootsi ja Tšehhi kõrval edasipääsu eest. Peit ja Miilen said tugevast suvest võimsa tõuke, mis tüüris neist esimese uuel klubihooajal Soome liiga edukamate ründajate hulka ja teise Prantsusmaa parima esiliigaklubi liidriks.
Selliste sündmuste järel polnudki nii üllatav, et kui naiskond, kes tagas klubihooaja keskel EM-pääsme, kevadel uuesti kogunes, jättis peatreener Andrei Ojamets Ennoki põhikoosseisust välja. Peit ja Miilen olid suve esimeses pooles lihtsalt nii heas hoos, et naiskonna pikaaegsele liidrile ei leidunud platsil kohta. Möödusid kolm kuud ja EM-i avamängus Ungari vastu oli seis jäänud samaks: Peit ja Miilen algkoosseisus, Ennok varus.
Kuus päeva hiljem, pärast viimast mängu Aserbaidžaaniga, vaatas meile vastu aga järgnev statistika. Ennok alustas 15 geimi, Peit ja Miilen võrdselt 12 geimi. Ennok kujunes tugevate võrkpalliriikide vastu Eesti koondise oluliseks lüliks, kes aitas libero Kristi Nõlvaku kõrval servi vastuvõttu täpsust juurde tuua ja naiskonna olekut nähtavalt kindlamaks muuta. Jah, 175-sentimeetrise Ennoki blokk jääb tahes-tahtmata Euroopa tipptasemel liiga madalaks ja rünnak veidi pehmeks, ent peatreeneri usalduse võitis ta lõpuks ikkagi oma ennastsalgava musta töö tegemisega tagasi.
Mängus Aserbaidžaaniga oli end tagasi algkoosseisu murdnud Ennoki tegutsemist juba lust vaadata. Servi vastuvõtt kogu mängu parim (54%) ja rünnak meie nurkadest ja diagonaalidest kõige efektiivsem (48%). Tasuks karjääri parim tiitlivõistluste mäng: 14 punkti (+8). Vara on veel Ennokit maha kanda!
Ja ega keegi pole kandnudki. Tegu on ju alles 27-aastase mängijaga. Uuel hooajal naaseb Ennok Meistrite liigasse, tõmmates nelja-aastase pausi järel selga Soome esiklubi Salo Viesti särgi. Saab huvitav hooaeg olema!
