Eesti koondise diagonaalründajast Renee Teppanist sai sel sügisel Kert Toobali kõrval teine Maarjamaa võrkpallur, kes Türgi põhjaosas ühe kohaliku linna esindusklubi särgi selga on tõmmanud. Esimestel nädalatel kogetu põhjal kõiguvad meeskonnas tujud ja tunded sama kõvasti nagu mägede lähedal asuva linna temperatuur.
Mullu Türgi meistrivõistlusi bravuurikalt alustanud, ent lõpuks 16 meeskonna seas 11. koha saanud ja playoffist välja jäänud Tokat on tänavu üles ehitatud väga lihtsa valemiga. Võistkonna mängu orkestreerib Türgi koondise vaateväljas asuv 19-aastane sidemängija Arda Bostan, rünnakul peavad andeka meeskonnakaaslase kiired tõsted maha lööma Teppan ja brasiillasest nurgamees Alisson Melo. Rohkem leegionäre Tokatis polegi.
“Minu roll saab siin olema suur – see on selge,” ütleb pühapäeval kolmanda sõprusmängu uue koduklubi särgis seljataha jätnud Teppan. “Saan rünnakul palju tööd. Samas pean ka riietusruumis liidrirolli enda peale võtma, kuna võistkonnas mängib palju noori. Ja need, kes on vanemad, pole ka sellised tüübid, kes tahaksid või oskaksid väga vedada vankrit. Saab põnev hooaeg olema.”
Seda, et eestlase roll on Tokatis tõesti suur, tõestasid ka esimesed hooajaeelsed mängud Türgi liiga keskmiku Spor Totoga. Kui otse 7-tunniselt bussisõidult Ankarasse jõudnud meeskond kaotas avamängu Teppanita mängides 0:3, siis teises kohtumises sama vastasega lõi kaasa ka Teppan, kes võistkonna 2:1 juhtima viis. Seejärel võeti Teppan välja ja Tokat kaotas kohtumise ikkagi 2:3. Eelmisel nädalal jäid Tokatil seljataha aga mängud teise kõrgliigaklubi Sorgutiga. Avamäng kaotati 0:3 (13:25, 16:25, 22:25), aga teine võideti 3:0 (25:23, 29:27, 25:20). Teppani saldo oli nimetatud kohtumistes 12 (+5, rünnak 50%) ja 25 punkti (+11, rünnak 50%).
“Esimene mäng Sorgutiga oli täielik katastroof, mis peegeldas võistkonna üleüldist mentaliteeti – laiskus ja mugavus,” ütleb Teppan otsekoheselt. “Vaadates meie meeskonnale otsa, on selge, et me pole kõige tugevamad ega osavamad siin liigas. See tähendab, et saame tugevamatele vastu vaid siis, kui oleme võimalikult vastikud ja võitleme iga palli eest meeletult. Vastasel juhul pole meil midagi teha.”
Kahe Sorguti-mängu vahel leidis treeningul aset tähenduslik moment. “Pärast esimest mängu Sorgutiga möödus mõni päev, aga midagi ei muutunud. Keegi ei võtnud kindlat kaotust hinge ega mõelnud, et asi ongi väga-väga hapu. Meie treener on väga mõnus mees, kuid mitte väga terava keelega. Ta üritas küll võistkonda teistmoodi hingama panna, aga ju siis mehed ei kuulanud piisavalt. Ja siis tuli välja see ebameeldiv Renee Teppan, kes valis trennis välja võistkonna libero ja võttis ta ette. See oli olukorras, kus järjekordne lihtne üle võrgu tulev pall oli mängitud kaitses mitte sidemängijale kätte, vaid võrgust kuue meetri kaugusele. Panin libero suunas sõimu. Ja tema ei jäänud võlgu, vaid pani sõimu vastu.”
“Aga see oli värskendav hetk,” jätkab eile 28. sünnipäeva tähistanud diagonaalründaja. “Lõpetasime hetk hiljem vaidlemise ära ja trenni kvaliteet oli pärast seda kohe väga okei. Järgmisel päeval võitsime Sorguni 3:0. Polnud paha mäng. Keegi pidi lihtsalt midagi tegema. Ka minu jaoks on nüüd huvitav jälgida, kas mehed said sellest võidust rahulolu kätte või mõistetakse, et iga päev tuleb täie tõsidusega asja kallal olla. Meil justkui on olemas oma tugevused, aga nende rakendamiseni on veel pikk maa minna.”
Klubi peamine eesmärk on tänavu Teppani sõnul kõrgliigasse püsima jäämine. “Türgi liigal pole häda midagi, ka näiteks Sorgun on kokku pandud korralike nurga- ja diagonaalründajatega välismaalt. Playoffi pääsemine oleks meie jaoks muidugi tore, aga mängijate valik on meil piiratud. Saab näha,” vastab Teppan.
Kui võrrelda Tokatit ja Teppani eelmist koduklubi Tallinna Selverit, siis millised mõtted tekivad? “Arutasime Vassiga (Selveri eelmine peatreener Rainer Vassiljev – toim.) seda asja, kui siin Türgis väga must seis oli. Ütlesin, et sel hetkel oleks meie Selver võitnud praegust Tokatit 3:0. Aga täna ma enam nii ei väidaks. Meie sidemängija Arda Bostan kuulub Türgi koondise vaatevälja ja on saanud oma mängu paremini käima. Viimati mängisin ma sidemängijaga nii kiiret mängu siis, kui Poolas olin (2018-19 Belchatowis – toim.). Selles mõttes on päris lahe siin.”
Ent kui meeste suhtumine õnnestuks lõplikult paika saada, pole Teppani sõnul 130 000 elanikuga Tokati linnas elamisel häda midagi. “Selles osas on kõik väga hästi,” ütleb ta. “Elan sarnaselt neljale mängijale kortermajas, mis valmis 2019. aastal. Null-korrusel on jõusaal ja spaa, kuhu saan kogu aeg minna. Minu korter on 40 ruutmeetri suurune. Autot pole siin põhimõtteliselt tarvis, sest kui midagi on vaja, siis saab iga kell helistada ühele klubi poolt organiseeritud vennale, kes on alati valmis meid sõidutama. Lisaks viiakse meid alati bussiga trenni. Ja süüa saab nii lõunat kui ka õhtust klubiruumides.”
Teppan ütleb vaid, et kohalikud tavad on veidi teistsugused, kui harjunud oleme. “Kui Euroopas võisid minna reede õhtul pubisse klubikaaslaste või sõpradega juttu ajama ja ühte jooki tegema, siis siin lähed nädalavahetusel kell 10 õhtul coffee shopi ja võtad ühe musta kohvi. Moslemi värk.”
Inglise keelt pursivad kohalikud mängijad küll, ent korralikult oskavad seda vähesed rääkida. “Eks siin tuleb ka enda inglise keele taset langetada, et üksteisest aru saaksime,” muigab Teppan, kelle sõnul on kogu meeskond täisprofessionaalne. Tõsi, trenni tehakse võrreldes tippliigades mängivate klubidega, kuhu Teppan varasemalt on kuulunud, pigem vähe. “Mulle selline mõõdukas koormus pärast EM-i sobib. Praegu ongi see aeg, kus on vaja jõusaalis käia ja erinevaid harjutusi teha.”
Aga palk? Türgi liiga tagumise poole klubid on tuntud selle poolest, et töötasud ei pruugi alati kohale jõuda. “Ma olen sada protsenti kindel, et selles osas laabub kõik kenasti. See pole klubi, kes jääks maksmisega võlgu. Siin on ka näiteks linna raha taga,” usub Teppan, kellele pakkus pärast EM-i, mil kontraht türklastega oli juba ammu tehtud, lepingut ka eestlastele tuttav Poola klubi Lubini Cuprum. “Mul pole lepingus väljaostusummat kirjas, nii et Tokat võis küsida, palju soovis. Ja see idee jäi katki. Aga ma pole seepärast pettunud. Türgi liiga on väga hea koht, kus teha oma asja hästi ja uueks hooajaks korralik leping teenida.”
Ja lõpetuseks, kuidas Tokatis, kus talvel sajab ka lund, Kert Toobalit mäletatakse? 42-aastane tartlane esindas kümmekond aastat tagasi kolm hooaega Tokati lähedal asuvaid Sivase ja Toruli klubisid, mistõttu puutus kokku ka mitme praeguse Teppani klubikaaslasega. “Kõik mäletavad teda veel,” pajatab Teppan. Ja mäletavad ikka hea sõnaga? “Ikka hea sõnaga! Kert on mees, kelle kohta pole ju midagi halba rääkida,” kostab tähenduslik vastus.
Uut hooaega alustab Tokat Türgi kõrgliigas 10. oktoobril Sorguti vastu, enne seda peetakse aga karikavõistlustel alagrupi-süsteemis esimesi mänge.
