Tõnu Jago 70: elule on lisanud vürtsi kiindumus võrkpalli ja muusika vastu

Tõnu Jago. | Foto: EVF

15. jaanuaril saab 70-aastaseks tunnustatud treener ja mängijana kaheksa korda Eesti meistriks tulnud Tõnu Jago.

Tallinnas sündinud Jago lapsepõlv möödus hoopis Rõuge kuppelmaastiku vahel. “Mäletan siiamaani, kuidas ma esimesel koolipäeval üles mäkke kooli poole kõndisin,” meenutab juubilar oma õnnelikku lapsepõlve.

Rõuges tegeles Jago erinevate spordialadega, põhjalikumalt uisutamise ja lauatennisega, tulles muuhulgas ka Võru rajooni meistriks lauatennises. Rõugest sai Jago lisaks spordiarmastusele kaasa ka elukestva kire muusika vastu, mida aitas süvendada kohalik lauluõpetaja Heli Teppo.

Võrkpallitreeningutele sattus juubilar esmakordselt Võrru keskkooli minnes. Juhendajaks legendaarne Jaan Gutmann, kelle trennidest on tal siiamaani silme ees lõbusad mälupildid, milles ta koos Peeter Pebekoviga tundide kaupa Gutmanni poolt nööriga üles riputatud palliga ründelööki õpib.

Võrus jõudis ta olla kõigest aasta, kolides edasi Türile, kus liitus kohaliku Jõu meeskonnaga, mille ridades tuli ta lausa vabariigi suvespartakiaadil pronksmedalile. Andekas nooruk oli jäänud silma ka Eesti koondise juhendajale Ivan Dratšovile, kes ta 1970. aastal Tallinna Kalevisse kutsus.

Eesti koondist esindas Jago järgmised tosinkond aastat

1971. aastal astus Jago Tallinna Pedagoogilisse Instituuti ja alustas tudeerimist kehalise kasvatuse õpetajaks, kuigi oli väga lähedal ka laulumehe karjääriredelil esimeste sammude tegemisele. “Käisin isegi konservatooriumis sisseastumiskatsete eelvoorus, aga võrkpall viis õige pea tähelepanu mujale,” ütleb ta.

Kalevi aastate säravaimaks saavutuseks peab Jago ise neljal Nõukogude Liidu rahvaste spartakiaadil osalemist ja Nõukogude Liidu meistersportlase märgi saamist. “1979. aastal alistasime spartakiaadil ülitugeva Ukraina koondise, pean seda üheks oma mängijakarjääri tipphetkeks.”

80-nendate aastate alguses alustas Jago tööd Laimons Raudsepa kõrval Tallinna Kalevi abitreenerina ja tegi kaasa meeskonna triumfi, mis tipnes 1986. aastal Nõukogude Liidu meistriliigasse tõusmisega.

1990-nendatel kolis ka Jago kümnete toonaste võrkpallurite kombel Soome, kus asus tööle Kokemäki ametikoolis kehalise kasvatuse õpetajana. “Tulime isegi neljal korral Soome ametikoolide meistriks,” on ta siiamaani põhjanaabrite juures saavutatu üle uhke.

Jago jälgedes on kõndinud tema poeg Eerik, kes jõudis tipptasemele nii Soome liigas kui ka Eesti koondises mängides. Kuigi võrkpalli esimesed nipid jagas väikesele Eerikule kätte tema, siis päris treeneriks ta ennast pojale ei pea. “Eerik ei tahtnud minu käe all treenida, ütles, et olen liiga nõudlik,” muheleb ta.

Ka muusikaarmastus on juubilari saatnud terve elu jooksul, ta on sisse laulnud plaadi ja käib praeguseni lauljana esinemas. Just oma Rõuge-aegset lauluõpetajat Heli Teppot ja treener Ivan Dratšovi peab ta oma elu tähtsaimateks mõjutajateks. “Oleksin ka Eerikule tahtnud sellist Dratšovi-taolist treenerit,” tõdeb ta.

Tõnu Jago sõnul on võrkpall punase niidina tema elu läbinud. “Mängija ja treenerina veedetud aeg on olnud meeletult huvitav,” vaatab ta nostalgiliselt selja taha.

Palju õnne ja tervist juubilar Tõnu Jagole kogu Eesti võrkpallisõprade nimel!

Originaalartikkel: Eesti Võrkpalli Liit 

Jaga postitust

Lisa kommentaar