fbpx
Close

Võrkpall24 senisel kujul tegevust ei jätka

Karl Rinaldo
Võrkpall24. | Fotod: Siim Semiskar, Gertrud Alatare, Võrkpall24

Klubihooaja lõpu ehk aprillikuuga sai läbi Võrkpall24 portaali pikk ja edukas koostöö mõlema senise suurtoetaja Credit24 ja Pafiga. Suveks läheb portaal pausile, edasise osas lahendusi veel pole.

Nagu olen ka varem korduvalt öelnud, poleks Credit24 abita selline igapäevaselt ühele ajakirjanikule täiskohaga tööd pakkuv võrkpalliportaal 2018. aasta suvel ilmavalgust näinud. Nende pea nelja aasta jooksul sündinud enam kui 4000 artikli ja 140 podcasti taga on seega päris otseselt olnud tegelikult just Credit24. Ja on täiesti arusaadav, et ühes Credit24 otsusega mitte jätkata järgmisel hooajal Balti liiga nimitoetajana sai ka portaalis läbi nende pikk peatoetaja-periood.

Sooviksin siinkohal tänada kõiki inimesi Credit24’st, kellega nende aastate jooksul kokku puutusin ja eranditult hea kontakti leidsin. Ma ei imesta, miks Credit24 on end rahvusvahelisel tasandil hästi üles töötanud. Nende tööd iseloomustab ülim professionaalsus: ühtpidi on nad nõudlikud ja analüüsivad kõiki oma käike põhjalikult, teisalt aga alati abivalmid ja uutele ideedele avatud. Ja mul on hea meel, et IPF Digital jätkab ka pärast liiga nimitoetaja kohast loobumist võrkpalli toetamist, pannes uue brändi Crediteaga õla alla muuhulgas meie parimale rannavolle naispaarile Hollas/Soomets.

Pafi tugi “Kuldse geimi” saatele on kulgenud justkui sümboolset rada pidi, sest nad olid meie taga 2019. aastal, kui saatega algust tegime, ja naasid pärast mõningast pausi toetajate sekka möödunud sügisel. Öeldakse, et panustamisportaalid ei soovi end võrkpalliga siduda, sest võrkpallimängudele panustatakse kordades vähem kui jalgpalli või korvpalli. Seda enam on põhjust olla Pafile tehtud koostöö eest siiralt tänulik. Võlgnen tänu ka võrkpalliliidule, kes portaali meie esimestel tegevusaastatel nii nõu kui ka jõuga käima lükata aitas.

Miks on portaal täna sellises seisus, nagu ta on? Pean endale ja ka meie jälgijatele tunnistama, et ma pole suutnud portaali uusi toetajaid leida. See on kõige ausam vastus. On selgunud, et paarikümne tuhande regulaarse lugejaga uudisteportaali reklaambännerid, sisuturunduslood ja sotsiaalmeedia kampaaniad pole ettevõtetele piisavalt apetiitseks väljundiks. Ja kindlasti pole ma ka olnud piisavalt tugev müügimees.

Võrkpallisõbrad on küsinud, kas artiklite maksumüüri taha panemine ei võiks olukorra päästa? Esiteks on see idee käinud vastu minu põhimõtetega – leian, et kui me tahame Eestis võrkpallihuvilisi juurde tekitada, siis sel viisil me seda kindlasti ei teeks – ja teiseks on ühe teise spordiala portaali kogemus Eestis näidanud, et maksumüüri mängu toomine aitaks auku küll täita, ent kogu eelarvest (seni 2500-3500 eurot kuus) moodustaks see vaid umbes kuuendiku. Samas on maailma ajakirjandus liikunud kindlalt sinnapoole, et lugeja peabki kõik internetis avaldatud lood kinni maksma, seega pole välistatud, et see oleks mingil hetkel vältimatu ka meie alal.

Keeruline oli seis tegelikult ka eelmisel kevadel, kui läksime suvele vastu ainsagi toetajata. Kuid just taolised hetked on tõuganud mind mugavustsoonist välja uute ideede ja ettevõtmisteni. Juhul, kui aasta eest poleks portaali toetus kadunud (Credit24 otsustas hiljem ühe aasta võrra lõpuks ikkagi pikendada toetust, sest nägi, et vastasel juhul kaobki portaal ära), poleks tekkinud ka ideed hakata läbi suve kolmel korral nädalas Kloogarannas korraldama rannavollevõistlusi. Ja täpselt samamoodi poleks ma sel talvel julgenud algatada mahukat Jõekääru Rannakeskuse projekti, kui poleks tulnud toetajatelt sõnumit, et kevadel saab nende koostöö portaaliga läbi ja pean leidma muid viise, kuidas võrkpalliga seotuks jääda.

Täna olengi ma kogu oma jõu ja energia suunanud Eesti rannavõrkpallile. Et alaliidul lihtsalt ei jätku saalivõrkpalli kõrvalt piisavalt ressursse rannavollele, on täiesti arusaadav, et ala entusiastid tulevad appi. Usun siiralt, et Eesti rannavõrkpallil on meeletu potentsiaal, mida pole seni suudetud ära kasutada. Rannavõrkpall pole juhuslikult olümpiamängude üks vaadatumaid spordialasid, mida juba mitukümmend aastat tagasi ka Pärnu rannas tuhanded inimesed huviga vaatama tulid. Täna on Eestis tänu rannahallide tekkele loodud võimalus vollega tõsiselt tegeleda aastaringselt.

On vaid aja küsimus – ja see aeg saabub lähiaastatel -, kui Maarjamaal käivitub süstemaatiline noortetöö ka rannavõrkpallis. Tõsiseid entusiaste leiab juba nii Harjumaalt, Tartumaalt, Lääne-Virumaalt kui ka mujalt. Ja kes suudab vähegi suuremat pilti näha, see saab aru, et kui saalivõrkpallis ja rannavõrkpallis tehakse paralleelselt väga head tööd, siis pole need alad üksteise jaoks konkurendid, vaid partnerid. Vaid need, kes kardavad oma positsiooni pärast, väidavad, et rannavolle esilekerkimine lõhub saalivõrkpalli arengut. Ent jah, neid alasid tuleb koos arendada taktitundeliselt, sest senikaua, kui rannal puudub tugev noortesüsteem, on hõõrumised saali ja ranna vahel mingil määral vältimatud.

Mis saab aga portaalist edasi? Täna ei oska ma seda veel tõesti öelda. Et minu isiklik suvi tuleb mahuka rannavolle turniirisarja korraldamise, Jõekääru Rannakeskuse käima lükkamise ja Kloogarannas toimuva Eesti karikavõistluste etapi läbiviimise tõttu eriti tihe, ei loo ma illusioone, et jõuan portaalile uue hingamise leidmisega tegeleda. Samas on Võrkpall24 siiani minu jaoks kui oma laps ning mul on valus mõelda ja vaadata, kuidas ma pole suutnud seda elus hoida. Aga kui teha, siis täiega ja hästi, mitte poolikult ja kehvasti. Täna on mul lootus, et ehk tekivad suve lõpus veidi rahulikumad ajad ja jõuan sügisest tänu rannavollega seotud tegemistele ka portaali kuidagi töös hoida. Aga see on hetkel vaid unistus. Ja et portaal jääb internetiavarustesse üles, pole välistatud, et vahel ka suve jooksul lugusid ja raadiosaateid avaldame.

Lõpetuseks tahaksin veel tänada kõiki neid, kes Patreoni keskkonnas meie tegemisi toetanud on. Samuti suur kiitus Kertu Laagile imelise peatoimetaja-perioodi eest ning aitäh ka pikaaegsetele hobireporteritele Reijo Mältonile ja Getter Rangile. Ja Ain Arendi ees müts maha tehnilise abi osas. Väljatoomist väärib kindlasti ka Martti Juhkami, kes Võrkpalligrupis kenasti justkui Võrkpall24 töö üle on võtnud ja hoiab võrkpallisõpru tähtsamate uudistega kursis.

Ja muidugi suur tänu kogu meie võrkpalliperele, kes on olnud alati nii toetav ja andnud vähemalt minule elus täiesti uue hingamise! Jällekuulmise ja -nägemiseni!

Karl Rinaldo, Võrkpall24 juht

scroll to top