Eesti võrkpallinaiskonnal on koondisesuvi selja taga. Hooaja viimases maavõistlusmängus teeniti Soome vastu kindel 3:0 (25:21, 25:17, 25:20) võit. Põhjanaabrid sõidavad homme algavale EM-ile, meie koondis peab tänavust turniiri kahjuks telerist vaatama.
Võrkpall24.ee võttis ühendust koondise kapteni Julija Mõnnakmäega, kellel täitusid suve jooksul maagilised 100 koondisemängu. Uurisime, mida arvab 30-aastane sidemängija lõppenud koondisesuvest ning milliseid võistkondi jälgib suure huviga homme algaval EM-il.
Kõigepealt õnnitlused, Julija, 100 mängu täitumise puhul. Kui palju oled sa jõudnud nendele mängudele tagasi vaadata? Või on see sinu jaoks kõigest number?
Ma pole neid mänge kunagi lugenud. Mingi hetk keegi ütles, et kümme mängu on veel sajani jäänud. Hakkasin siis mõtlema, et see on päris pikk aeg, mis ma olen juba võrkpallis olnud. Tagasi vaadates on uskumatu: kui ma võrkpalliga alustasin, siis ma ei arvanud, et mul saab üks päev 100 mängu Eesti koondises täis.
Ilmselt kõige meeldejäävam on olnud koondisega EM-ile pääs 2019. aastal. Milline on olnud aga kõige valusam kaotus, mis senini kripeldab?
Eks neid väga valusaid mänge on olnud mitmeid. Kõige lähemast ajast on mäng Šveitsiga kevadel EM-i kvalifikatsioonis (Šveitsile kaotati esimeses voorus 2:3, juhtides otsustavas geimis veel 13:8 – toim.). Aga neid kaotusi on aastate jooksul olnud küll ja küll.
Võta palun kokku lõppenud koondisesuve viimane kolmandik, kus pidasite mitu mängu EM-iks valmistuva Soomega. Mida positiivset koondis nendest kaasa võtab?
Pärast raskemat kevadet oli hea ikkagi näha, kuhu me mänguliselt suutsime jõuda. Nägime, et suudame mängida normaalselt ja heal tasemel. Noormängijad arenesid väga palju suvega.
Oli rahulikult aega ette valmistada ja vigu parandada. Analüüsisime, mis kevadel valesti läks ja mida peaks paremini tegema. Sai lihvida nii tehnikat kui ka üldmängu.
Hea oli suvi lõpetada pingevabalt Soomega. Muidugi olid meil eesmärgid kõrged: läksime neid mänge võitma ning kindlasti poleks leppinud kaotustega. Suve jooksul käis korralik töö isegi siis, kui meil ei olnud lõpus suurt eesmärki EM-i näol.
Kiigates sügisesse, kus võib sind järgneval hooajal mängimas näha?
Seda ma hetkel ei saa veel avaldada. Eks aeg näitab.
Homme algab naiste võrkpalli EM. Kui palju sa seda plaanid jälgida? Kellele pöialt hoiad?
Ikka plaanin jälgida. Samamoodi nagu me kõik koondisega jälgisime, kui toimus olümpiaturniir. Omavahel ka enne ja pärast igat mängu analüüsisime, kes võidab.
Kindlasti hoian pöialt naabritele, Soomele, kes on meile tuttavad sparringupartnerid. Üldse on huvitav jälgida neid, kellega me oleme viimasel ajal võrdselt mänginud, nt Šveits ja Rootsi. Samuti ma tahaks näha, kuidas Poola mängib, keda olümpial ei olnud.
Kes turniiri võidab? Vesik pakkus Türgit …
Ma arvan, et eks see kolmikust Poola-Türgi-Itaalia tuleb. (Muheleb.) No kui Vesik pakkus Türgit, siis ma pakun Itaaliat. Kuigi ilmselt Türgi ikkagi võidab EM-i.
