Eilsega said läbi Euroopa meistrivõistluste valiktsükli alagrupiturniirid ja selgusid kõik edasipääsejad. Kuna Eesti meeste koondis seilas finaalturniirile korraldajapiletiga ja pääses seetõttu valikmängude põnevusest, pööras meie võrkpallifänn silmad just naiste kvalifikatsioonikarussellile. Nüüd ongi käes aeg teha lühike tagasivaade Eesti naiskonna turniirile ja saada lähemalt tuttavaks ka ülejäänud alagruppides juhtunuga.
Praeguseks on juba piisavalt heietatud neid sadat ja üht põhjust, miks Eesti naiskonnal edu saavutamata jäi. Välja on toodud vaimset nõrkust, selle hooaja vähest mängupraktikat, lühikest ettevalmistusaega ja isegi treenerite loodud “uue süsteemi” plusse ja miinuseid. Ma tõmbaksin siinkohal neile teemadele joone alla sellega, et paluksin kõige eelmainitu kõrval (mitte asemel!) ka vastastele rohkem au anda. Valgevene oli tõesti stabiilne võistkond, kuid enamgi veel aplodeerin Šveitsi naistele – liider Maja Storcki juhtimisel näitas kogu tiim eriliselt hingestatud kaitsemängu, millest sai kogu nende ülejäänud mäng ainult hoogu juurde. Peame nentima, et A-alagrupist said edasi paremad võistkonnad ja lõppjärjestus oli selles osas täiesti aus.
Nüüd aga pisut ka valikturniiri tulemustest. Nagu juba teada, liikusid Eesti naiskonna kolmeliikmelisest alagrupist finaalturniirile Valgevene ja Šveits. Meie valikturniiril osalenud lähinaabritest pääsesid EM-ile superstaar Isabelle Haaki poolt alagrupivõiduni juhitud Rootsi, kes pääses B-alagrupist edasi koos Ukrainaga, ja alles möödunud augustis kahel korral Eestile sõprusmängudes kaotanud Soome, kes saavutas D-alagrupis Slovakkia järel teise koha.
Soome naiskonna edasipääs oli aga mõru järelmaitsega, sest päev peale edasipääsu kindlustamist tuvastati ühel Soome delegatsiooni liikmel koroonaviirus. Viimane mäng jäi soomlastel seega pidamata ja kirja läks 0:3 kaotus. Kõige hullem on olukorra juures aga see, et soomlased peavad omaenda kodumaa nõuete kohaselt 14 päeva Slovakkias karantiinis istuma – Soome riik ei lase enne isolatsiooni lõppu kodumaale isegi neid, kelle testitulemus oli negatiivne. Nii on kogu naiskond ja staff endiselt Slovakkias hotellitubades. Kuna Euroopa Kuldliiga alustab samuti oma mängudega üsna pea ja soomlased saavad vabadust nautida alles Kuldliiga avapäeval, otsustati sel aastal osalemisest loobuda. Vähemalt lunastati EM-piletid enne kogu jama algust ja loodetavasti teeb see fakt isolatsiooni veidikenegi talutavamaks.
Läti jäi tugevas F-alagrupis ilma tabelipunktideta, samuti ei pääsenud samast seltskonnast edasi tugev võrkpallimaa Sloveenia. Nende kahe ees lunastasid edasipääsu 2019. aasta finaalturniirilt üllatuslikult Eestist tahapoole jäänud Tšehhi ja eestlastega sel hooajal Euroopa Hõbeliigas ühte alagruppi kuuluv Bosnia ja Hertsegoviina, sealjuures selgus teise finaalturniiripileti omanik alles võidetud ja kaotatud geimide võrdlemisel: Bosnia võitis 11 geimi ja kaotas 9, Sloveenia vastavalt 10 ja 11.
Bosnia edulugu oligi vast tänavuse valikturniiri kõige suurem positiivne üllatus. Naiskonna suurim vedur oli Itaalia kõrgliigaklubis Monzas palliv Edina Begic, kuid väärib mainimist, et Bosnia eest teeb teiste seas tegusid naine nimega Dajana Boškovic – tema noorem õde Tijana esindab Serbia koondist ja pikemat tutvustamist ilmselt ei vaja.
C-grupis saatis oodatult edu Kreekat ja Hispaaniat, Eestiga sel nädalavahetusel sõprusmänge pidama hakkav Austria pidi leppima kolmanda kohaga. Üllatusi ei sündinud ka E-alagrupis – edasipääsu teenisid Prantsusmaa ja Ungari.
Kvalifikatsiooniringi suurim punktitooja oli juba eelnevalt mainitud Haak, kes tõi kokku 103 punkti. Geimis skooris ta keskmiselt 7 silma ja 4 mänguga suutis ta lüüa 15 ässa, mis tegi rootslannast ka kogu valiktsükli parima servija. Resultatiivseimaks blokeerijaks kerkis 5 mänguga 25 sulustamist kogunud soomlanna Anna Czakan, kes on muuhulgas ka siinkirjutaja hea sõbranna ja mitme eestlase võistkonnakaaslane Salo Viesti päevilt.
2021. aasta Euroopa meistrivõistluste korraldajariikidena olid esimesena edasipääsu kindlustanud Serbia, Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia. Järgnevad kaheksa piletit jagati 2019. aasta EM-i paremusjärestuse põhjal – nii said oma piletid Türgi, Itaalia, Poola, Holland, Saksamaa, Venemaa, Belgia ja Aserbaidžaan.
Kokku mängib 18. augustist 4. septembrini toimuval suurturniiril 24 naiskonda. Finaalturniiri alagruppide loosimine toimub Belgradis juba sel neljapäeval, 20. mail Eesti aja järgi kell 21, otseülekanne on saadaval Euroopa Võrkpalliföderatsiooni Facebooki ja YouTube vahendusel.
