Eile Tallinnas peetaval EM-il pidas oma alagrupiturniiri viimase kohtumise Läti rahvuskoondis, kes alistus kindlalt 0:3 Prantsusmaale. Lätlased lõpetasid alagrupifaasi ühe võidu ja nelja kaotusega, aga kui Slovakkia ei võida täna Saksamaad või Eesti Prantsusmaad, on nad pääsenud 16 parema hulka.
Läti koondise liider, Venemaa kõrgliigas Nižni Novgorodi võistkonnas palle ette tõstev Deniss Petrovs oli esmaspäeva õhtul vaatamas Saksamaa ja Prantsusmaa vahelist kohtumist ning Võrkpall24 kasutas võimalust, et Tallinna Selveris tuule tiibadesse saanud mehega vabas õhkkonnas juttu puhuda. Sümpaatse sidemängijaga tulid teemaks nii kaotused, võit Eesti üle, Eesti koondise sidemängijad kui ka Venemaa liiga ja 35-aastase Petrovsi tulevik.
Deniss, hetkel on teil üks võit ja kaks valusat 2:3 kaotust (tuletame meelde: usutlus sai tehtud juba esmaspäeval). Kas praegu on võistkonnal raske või oled rahul, et olete siin ikkagi ilusat mängu näidanud?
Kaks järjestikust kaotust on loomulikult rasked, sest olime teise võidu võtmisele ja ühtlasi edasipääsule nii lähedal. See oli ka meie eesmärk. Võib-olla pole me piisavalt tugevad, et edasi saada. Oleme igal mängul palju võidelnud, kuid viimases kahes matšis on midagi puudu jäänud. Kaks võistkonda (Prantsusmaa ja Saksamaa) on siin teistest peajagu üle, kuid anname nende vastu oma maksimumi. Oleme üle väga pikkade aastate finaalturniiril, mis on juba suur saavutus. Samuti on meil palju noori, kelle jaoks on selline turniir esmakordne.
Kui eriline oli sinu jaoks avamängu võitmine Eesti vastu?
Meie vahel on alati olnud naabrite derby. See oli meie jaoks igas mõttes eriline võit, sest viimasest korrast, kui Eestit võitsime, on möödunud juba palju aastaid (Läti tundis Eesti üle võidurõõmu viimati 2013. aastal – toim.). Muidugi oli selline seis meie jaoks raske, aga ma olen õnnelik, et suutsime Eestit sellel turniiril võita. Näitasime, et pole siia turiste mängima tulnud.
Palun sinu kui sidemängija hinnangut: kas Kert Toobali puudumine on peamine põhjus, miks Eesti pole näidanud sellist mängu, nagu oleksime oodanud?
Me kõik nägime, et koos Kerdiga oli võistkond teist nägu. Aga teil on veel palju häid mängijaid. Sidemängijatega peaksite kannatlikud olema, sest nad on noored ja neile on nii suur turniir esmakordne. Neile on vaja aega ja siis olete tipule taas lähemal.
Kumb on sinu arvates paremini esinenud, kas Robert Viiber või Renet Vanker?
Viiberil on rohkem kogemusi, sest ta on juba ka mitmeid hooaegu välismaal mänginud. Praegusel hetkel ei suuda neist kumbki stabiilset mängu näidata, aga see on ka arusaadav. Kordan veel, et peaksite olema nende kahe suhtes kannatlikud. Neil on õigete otsuste tegemisel potentsiaali mängida kõrgel tasemel.
Kui tähtis oli teie peatreeneri Avo Keele jaoks mäng Eestiga?
(Muigab.) Oi, see oli loomulikult tema jaoks väga tähtis ja erilise tähendusega. Oleme omavahel mänginud ja tunnistanud palju kaotusi, kuid nüüd teid sellisel turniiril võita on tõesti eriline nii meile kui ka Avole. Seda võis pärast mängu ka Avo näost välja lugeda.
Sind on palju ka Eestis meedias turniiri ajal kiidetud. Kas oled siiani oma esitustega rahule jäänud?
Ma ei taha kogu au endale võtta. Võit Eesti üle oli siiski kogu võistkonna hea töö tulemus. Eesti lõi head servi ja oli blokis samuti korrektne, aga meie olime kaitses head.
Oleme ausad, veel suve alguses polnud Läti koondise nurgaründajate vastuvõtust midagi head rääkida, kuid EM-il on teil see element olnud igati korralik. Mis on muutunud?
Ma olen ise samuti üllatunud. Tegutseme vastuvõtul paremini, kui oleksin arvanud. Arvan, et vastuvõtjad naudivad väljakul olemist ja tänu sellele on see element korras olnud. Augustis peetud sõpruskohtumistes oli servide kättesaamine meile veel probleemiks. Trennides oleme vastuvõtule palju keskendunud.
Oled aastaid Venemaa liigas mänginud. Võib vist naljaga pooleks öelda, et tegemist on sinu koduliigaga.
Ma olen nüüdseks Venemaal mänginud kuus aastat. Tase on seal kõrge ja sinna liigasse (välismängijana) püsima jäämine on väga raske. Igas trennis ja mängus võitlen kõvasti ja annan endast parima. Liiga on füüsiliselt raske ja jõuline ning ega ka vaimselt kerge pole. Iga mäng on oluline ja nõrku meeskondi pole. Mulle meeldib see, et liigas on palju meeskondi (14 – toim.) ja peaaegu kõik on kohalikud mängijad. Välismaalasi on väga vähe. Naudin Venemaal mängimist.
Lõpetuseks, kui sa peaksid millalgi karjääri lõpetamise peale mõtlema, siis kas valikus on taas ka mõni Eesti klubi?
Ma olen jälginud Balti liigat ja Läti mängijaid, kes on teie klubidesse mängima tulnud. See on minu jaoks huvitav. Ma olen siin liigas ka ise mänginud ja tunnen end Eestis ja Tallinnas nagu kodus. Kui ma kunagi peaksin karjääri lõpetama, siis ma teen seda kas Läti või miks mitte Eesti klubis.
Intervjuu: Karl Rinaldo
Kirja pannud: Reijo Mälton
