Jaanus Nõmmsalu “Unelmate meeskond” | Autoriteedid, sõbrad, intriig ja varalahkunud treener

credit24.ee Advertisement
Jaanus Nõmmsalu ja tema “Unelmate meeskond”. Vasakult ülevalt: Asko Esna, Andres Skuin, Oliver Venno, Kert Toobal, Jaanus Nõmmsalu, Avo Keel ja Ardo Kreek, Sten Esna, Eesti koondis 2011, Raimo Pajusalu. | Fotod: Eesti Võrkpalliliit; ESBL

Võrkpall24 populaarseim rubriik “Unelmate meeskond” saab jätku ajalooradadel, sest võistkonna komplekteerijaks oleme palunud endise Eesti koondise nurgaründaja Jaanus Nõmmsalu.

Hiljuti 38. sünnipäeva tähistanud pärnakas koostas meeskonna nendest mängijatest, kellega on ise kokku puutunud. Väikeste mööndustega võib suisa öelda, et kokku sai pandud 21. sajandi esimese kümnendi Eesti koondise kuldne koosseis.

“Minu Unelmate meeskond koosneb mängijatest, kellega võiks ehk kunagi veteranide tiitlivõistlustel osaleda. Aga ainult sedasi, et mina oleksin soovitaja, mitte mängija rollis,” muigab Nõmmsalu, kes tegeleb täna ise särkide tootmisega. Tema firma PVK Trading OÜ kaudu on endale väljapaistva võistlusvormi saanud tänavu näiteks nii Saaremaa kui Pärnu meeskond.

Jaanus Nõmmsalu “Unelmate meeskond”:

Nurgaründaja:Eerik Jago. Te küsite, miks Eerik. Aga ma küsin vastu: miks mitte? Esiteks oleme palju koos mänginud – ta on tubli mees. Ja teiseks tuli tal see mängimine ka välja. Ta oli hea ja stabiilse serviga ning rünnakuid lahendas tänu heale hüppele efektiivselt.“

Nurgaründaja: „Kuna tegu on minu Unelmate meeskonnaga, siis peaks see vist tähendama, et ma olen ise ka väljakul. Aga vahetusmeheks võtaks Argo Araki. Las ta vaatab ja õpib minu ja Jago pealt, sest seal on, mida õppida!“

Temporündaja: „Eks ikka Janis Sirelpuu. Ühtpidi oleme palju koos mänginud ja veel rohkem suhelnud, teisalt meeldis mulle tema blokivärk.“

Temporündaja:Raimo Pajusalu. Kui Janis oli silmapaistev blokeerija, siis Paju paistis silma pigem oma servi ja rünnakuga. Ta kuidagi haaras paremini, kuigi ka Janis oli rünnakul terav. Varumeestepingile läheb istuma Ardo Kreek. Ta on ennegi pingilt vaadanud, kuidas Janis ja Raimo mängivad. Las vaatab edasi.“

Diagonaalründaja: „See on nüüd raske koht – kas Oliver Venno või Argo Meresaar. Mille alusel valida? Kui ma peaksin puhtalt mänguliselt valima, siis võtaksin noore Venno aastatel 2010-2011. Aga muidu valiksin Argo, kuigi ta kaitses ei osanud absoluutselt mängida. Ta oli lihtsalt nii suur, et vahel pall lendas vastu teda ja jäi mängu. Argo tugevused olid rünnak ja serv. Ta lõi just mööda piiri väga hästi, kui tal õlg mingil perioodil väga imeliku nurga alt liikus.“

Sidemängija:Kert Toobal või Avo Keel… Mulle isiklikult meeldis väga Avo stabiilne tõste. Seda oli hästi mugav rünnata, kuna pall tuli alati ühtemoodi. Samas, eks toona oli mäng veel veidi aeglasem ka. Avo mängu tänapäeva üle kanda pole võimalik. Annaksin mänguaega võrdselt nii Avole kui Kerdile. Nad mõlemad on iseloomult meeskonna liidrid, kuid väga erineva stiiliga. Avo oli minu kui noore mängija jaoks üksnes oma vanuse tõttu suur autoriteet. Ta ei pidanud palju vaeva nägema, et end kehtestada. Ent Kert on end samuti aastatega tõestanud ja nagu aru olen saanud, kuulatakse teda praeguses koondises.“

Libero: „Võtan mõlemad Esnad ehk nii Steni kui Asko. Las jagelevad. Selline vennatapusõda. Üks korralik intriig peabki meeskonnas olema! Sõbrana on Sten mulle lähedasem, seega peaksin justkui teda eelistama. Ta oli kaitses selline mees, kes eristus väga selgelt. Sten läks silmad kinni kõikjale järele ja jättiski tihti palli imemoel mängu. Aga mingil hetkel tuli Asko sisse ja jättis Steni varusse, olenes treeneri nägemusest.“

Peatreener: „Eks mul ole olnud igasuguseid treenerid, kõigil oma huvitavad nüansid. Aga kui ma mõtlen sedasi, kellel ma nägin toona kõige rohkem potentsiaali, siis valin Andres Skuini. Tal õnnestus naiste kõrvalt lõpuks ka Eesti rahvusmeeskonda juhendada, enne kui haigus ta meie seast viis (Skuin suri vähki 2003. aastal, olles tollel hetkel 40-aastasena karjääri tipul Eesti meeskonna eesotsas silmapaistvat tööd tegemas – toim.). Andresel oli suur soov treenerina end arendada ja veel paremaks saada. Ta uuris kogu aeg, kuidas end täiendada, sest teadis, et treeneritöö polnud enam ainult treeningu läbiviimine. Mulle kui noorele mängijale tundus võib-olla toona, et mis ta neid lihtsaid asju üle kordab, aga lõpuks just tänu sellele hakkasidki nüansid väljakul õnnestuma. Ta ütles, et lihtsaid asju tuleb teha perfektselt, see on väikeriigi edu võti. Ja nii ongi. Kui meil pole nii palju võimu või vahetusmängijaid nagu suurriikidel, siis tuleb teha väikseid asju perfektselt.“

Jokker:Kaarel Kais ütles kunagi järgmised sõnad: „Kurat, meil on hea võistkond, aga vaja oleks ühte pingivana, kes lööks viis ässa ja tuleks tagasi istuma.” Kui Karla suudab oma sõnade taga seista, siis valin tema.“

popsport.ee

Jaga postitust

Üks kommentaar - Lisa kommentaar

  1. Väga hea. Pärnu legend.

    Vasta

Lisa kommentaar