fbpx
Close

Kolm tähelepanekut | Raisatud Abdel-Aziz, tähelik Kollo ja kodupublik vastaste õuel

Selle turniiri tähed: meie poolel Kristo Kollo ja Hollandil Nimir Abdel-Aziz. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Eesti rahvusmeeskond teenis eile EM-finaalturniiril Hollandis neljanda kaotuse, jäädes Amsterdamis avageimi võidust hoolimata 1:3 (22, -19, -19, -20) alla võõrustajatele. Tulemus tähendas ühtlasi, et 16 parema hulka me tänavusel suurturniiril ei pääse. Siin on kolm tähelepankut mängust.

Holland oli lihtsalt parem. Eesti koondise mängijad ja treenerid ei pugenud pärast kaotust vabanduste taha, vaid tõdesid kainelt: Holland oli parem. Prooviti ühtede ja teiste mängijatega, prooviti nii- ja naapidi, aga Hollandil oli jõudu ja osavust rohkem. Nagu mängu eel kardeti, ei suutnud me peatada Hollandi liidrit Nimir Abdel-Azizi, kes tõi lõpuks suisa 27 punkti (+16). Türgi, Poola, Prantsusmaa ja Itaalia tugevamates klubides mänginud Abdel-Azizi löögikõrgust ja -võimsust saalis oma silmaga nähes oli ja on veider mõelda, et pikka aega raisati sellist meest koondises ja koduklubides sidemängija kohal. Ka Eesti vastu on 27-aastane Abdel-Aziz esinenud korduvalt söötude jagaja, mitte ründajana.

Kristo Kollo tähe rollis. Facebookis Võrkpalligrupis saab pärast igat mängu valida Eesti koondise parima mängija. Kolmes viimases kohtumises on valik olnud kindlamast kindlam – Kristo Kollo. Nurgaründaja kogus nende päevadega 381 häält ehk rohkem kui kõik teised koondislased kokku. Võrkpallisõbrad on sel turniiril õppinud tartlast tema kaitsvas rollis hindama ning nägid, et ka esimeste päevade edu rünnakul polnud juhus, vaid näitas taset, kuhu Kollo tänaseks jõudnud on.

Kodupublik võõral õuel. Tiitlivõistlus, vastaseks turniiri korraldaja, aga saal on meie päralt! Kõlab uskumatuna, aga Eesti koondise poolehoidjaid oli eile saalis tõesti rohkem kui hollandlasi. Eestlaste loodud atmosfääri üle oli hea meel isegi Hollandi koondise liidril Nimir Abdel-Azizil. “Mulle meeldib, et nad on siin, sest Eesti koondise poolehoidjateta oleksime mänginud sisuliselt tühjas saalis. Pole vahet, kas fännid toetavad sind või on sinu vastu. Tähtis on see, et saal oleks rahvast täis. See loob eelduse heaks atmosfääriks,” ütles diagonaalründaja tänulikult. Rait Rikberg oli üks paljudest Eesti koondise mängijatest, kes samuti meie publikut tänas, öeldes, et tänaseks Ukraina-mänguks pole vaja motivatsiooni kaugelt otsida, sest saalis on fänniarmee, kes tahaks väga turniiri võiduga lõpetada. Paraku tuleb kõige selle ilusa kõrval tõdeda, et eilne mäng näitas samas, kui vähe võrkpall enamikke Kesk-Euroopa riike huvitab.

scroll to top