Pärast kolme välismaa-aastat otsustas 27-aastne Henri Treial naasta Maarjamaale, kui lõi käed Saaremaa Võrkpalliklubiga.
2016. aastal esmakordselt leegionäri võlusid ja valusid tunda saanud võruka esimeseks välisklubiks oli Tšehhi kõrgliigas palliv Karlovy Vary Karlovarsko, kus ta mängis kaks hooaega. Kui Treiali avahooajal jäi klubi esimesena medalita, siis järgneval tuldi aga riigi meistriks. Eelmisel hooajal pallis ta koos Kristo Kolloga Itaalia esiliigaklubis VBC Mondovis, mille ridades jõudsid nad veerandfinaali.
Kuna Treial jäi EM-il käinud koondisest välja, on ta saanud põhja laduda ja sidemängijatega koostööd harjutada kogu Saaremaa ettevalmistusperioodi jooksul. Mehe enda sõnul liigub vormikõver järjest ülespoole ja klapp sidemängijatega on hea.
“Hetkel saan öelda, et vorm on hea. Mul oli terve suvi probleeme seljaga ja üritasin sellega võidelda. Õnneks olen seljale võimalikult palju abi saanud ja suurem probleem on möödas. Pean ise vaeva nägema, et seljaga enam midagi ei juhtuks. Sidemängijatest rääkides, siis ma ütleks seda, et alati saab paremini. Trennis tuleb veel mingeid pisiasju lihvida, kuid üldiselt on klapp meil hea,” rääkis ummamuudu linnast pärit pallivõlur.
Saaremaa on pidanud enne uue hooaja algust kõvasti kontrollkohtumisi ja mängupilt ei ole olnud veel ehk selline nagu nad ise oleks soovinud. Tartu turniiril jäädi suisa viimaseks, kuid Treiali sõnul sellest põhjapanevaid järeldusi teha ei saa.
“Hooaja-eelsed kontrollkohtumised on ettearvamatud ning samuti pole vastastest täpset ülevaadet. Ise arvan, et meil on arenemisruumi igas elemendis. Mõni asi vajab rohkem tööd ja mõni vähem, aga saame trennides ja videokoosolekutel korrigeerida veel neid asju ja meeskonnaga oleme hooaja alguseks igati valmis.”
“Eks Tartu turniiril viimaseks jäämine ikka väike üllatus oli, aga me teadsime ise ka, et pole sellel turniiril oma parimas vormis, kuna tulime raskete jõutrennide pealt. Sellistel turniiridel veel ei peagi näitama kõige paremat mängu. Saime katsetada erinevaid koosseise ja saime hea üldise pildi meeskonna seisust. Kokkuvõttes see meeletult suur üllatus polnud, aga eks natukene paremat mängu oleks ikka tahtnud näidata,” sõnas 203-sentimeetrine mängumees.
Treiali arvates täitsid sõprusmängud oma eesmärgi.
“Kindlasti täitsid. Nagu eelnevalt ütlesin, siis kontrollturniiride- ja mängude eesmärk ongi teada saada, mis on meeskonna nõrgimad ja tugevamad küljed ning katsetada erinevaid koosseise. Hea koha saavutamine ja mängude võitmine oleks sellisel hetkel lihtsalt boonuseks. Nägime oma nõrku kohti, vaatame videosid ning teeme trenni, et töötada nende detailide kallal, mis vajavad parandamist,” lausus keskblokeerija.
Tema sõnul on ta Eestisse tuleku üle õnnelik, kuid ei välista tulevikus väljaspool Maarjamaad mängimist.
“Super tunne on olla tagasi! Olen ülimalt rahul, et otsustasin kodumaale naasta. Arvan, et Saaremaa Võrkpalliklubi oli õige otsus, kuna siin on asjad läinud järjest professionaalsemaks ja see sobib mulle. Saan ka veel eurosarjas mängida ja näidata ennast välismaal, kui näiteks tuleks veel soov millalgi piiri taha mängima minna, aga eks seda näitab tulevik. Hetkel mängin siin ja olen sellega väga rahul.”
“Võtan praegu ühe hooaja korraga. Ei hakka hetkel järgmise või ülejärgmise hooaja peale mõtlema. Mängin selle aasta siin ära ja eks järgmine kevad-suvi mõtlen ja otsustan, mis minu jaoks parim oleks. Kindlasti ei välista seda, et välismaal mängida jälle, aga ei välista ka seda, et jään kodumaale,” lausus mängijakarjääri kodulinnas Võrus alustanud pallur.
Kas võrukas ei karda seda, et juhtub sama, mis eelminegi hooaeg, kui Saaremaa oli hästi mehitatud, kuid ometigi võideti ainult üks karikas?
“Kuna mind ennast eelmine hooaeg siin ei olnud, siis ma ei oska öelda, mis võistkonnas toimus ja miks nii läks. Eks paberi peal võib alati võistkond väga hea tunduda, aga kuidas need üksikud mehed ka tiimina mängima panna, on teine küsimus. Eks meie anname endast parima ja näeme vaeva, et selle meeskonnaga häid tulemusi saavutada terve hooaja vältel,” sõnas ta lõpetuseks.
