Martti Juhkami teine hooaeg Prantsusmaa kõrgliigaklubis Tourcoing’s ei alanud just loodetud moel, kuid tunneli lõpust on nüüdseks hakanud paistma valgus.
Nädalavahetusel teenis play-off’i koha eest võitlev Tourcoing ootamatult kindla 3:0 (21, 14, 14) võidu lähikonkurendi Toulouse’i üle. Eestlasest nurgaründaja kuulus algrivistusse ja kogus 9 punkti (+6).
“Viimasest viiest mängust neli on nüüd korralikud olnud. See on hea märk enne otsustavaid mänge,” tunneb Juhkami headmeelt.
Ent see, mis jäi eelmise aastanumbri viimasesse neljandikku, polnud sugugi roosiline. Mullune karikavõitja Tourcoing kogus kolme kuuga vaid kolm võitu ning oli edasipääsuvõimalusi juba minetamas.
“Ma ei mäletagi, et mul varem sellist hooaega oleks olnud,” tunnistab Juhkami. “Ühtpidi on uus see, et ma olen ise püsinud kogu hooaja – ptüi, ptüi, ptüi – terve. Ja teiseks, olen seni välismaal mänginud alati klubides, mis on harjunud võitma. Nüüd olen aga kogenud ka pidevalt kaotamise tunnet. Nii on päris keeruline, kui saad pidevalt tappa, aga pead ikka treeningutel suutma endast sada protsenti anda.”
“Kui oleks üks lihtne põhjus, miks meie mäng ei toimunud, siis küllap lahendanuks treener (Igor Juricic) kiiresti probleemi ära. Treeneri jaoks oli see esmakordse juhus, kus meeskond ei mänginud loodetud tasemel. Proovisime seetõttu keskenduda mänguvälistele asjadele, et uued mängijad meeskonnaga sulanduks. Me tõesti ei võidelnud sada protsenti üksteise eest ja ega ühise keemia tekitamine pole sugugi lihtne ülesanne. Vahel seda lihtsalt ei tekigi. Aga meeskond arvas, et kaotuste taga on pigem teatud tehnilised nüansid, mis vajaksid lahendamist. Oli nädalaid, kus muudeti kõike ja peeti kriisikoosolekuid. Kui meeskond kaotab järjest ja igal nädalal korraldatakse kriisikoosolekuid, siis ega see kaasa just ei aita. Kui detsembri keskpaigas läks õhkkond veidi vabamaks, hakkasid mängijad oma tegemisi rohkem nautima. Ehk just seetõttu on ka mängukvaliteet tõusma hakanud,” arutleb 30-aastane nurgaründaja.
Juhkami on suutnud meeskonna ebastabiilsetest esitustest hoolimata reeglina põhirivistusse pääseda.
“Füüsiliselt olen hetkel korralikus vormis, kuigi eks igas elemendis saaks paremini tegutseda. Kuna meeskond palkas tänavuseks hooajaks uue sidemängija Matthias Valkiersi, kes liitus meeskonnaga alles pärast MM-i ehk vahetult enne hooaja algust, ei läinud temaga klapi leidmine kõige libedamalt ja rünnakul oli probleeme. Aga nüüd oleme leidnud lahenduse,” kinnitab Juhkami.
Seda, mis saab Juhkamist uuel hooajal, on täna veel vara ennustada. Kōigepealt tuleb hooaeg edukalt lōpetada.
“Sisetunne ütleb, et peaksin otsima uue väljakutse. Samas, raskuste ületamine pakub teatavasti suurt rahulolu, seetõttu ei välista eduka hooaja lõpu korral ka Tourcoing’s jätkamist. Prantsusmaa liiga on tänu oma ühtsele tasemele iseenesest ideaalne. Eks kõik sõltub lõpuks sellest, millised väljavaated tekivad. Palju on üleminekuturul kinni ka juhustes. Kui oleks valida, siis loomulikult sooviksin end proovile panna Itaalia liigas. Aga esiteks on sinna äärmiselt raske pääseda ja teiseks poleks ma nõus kehva lepinguga pingile istuma minema. See poleks minu eas otstarbekas. Huvitav oleks end ka näiteks Aasias proovile panna, just kultuuriliselt ja eluliselt,” ütleb Juhkami.
Nüüd aga tuleb lääne-virumaalasel koos meeskonnaga keskenduda lõpuspurdile. Põhiturniirist on jäänud mängida täpselt üks kolmandik ehk kaheksa mängu.
“Me pole edasipääsulootusi veel maha matnud. Enamik eelseisvatest mängudest on võidetavad, ainult Tours on raskematest vastastest ees ootamas. Ja nendega kohtume ka oma koduväljakul. Kuna Prantsusmaa liiga on meie prioriteet, siis oleneb hooaja õnnestumine täielikult sellest, kas pääseme kaheksa hulka või mitte,” lisab Juhkami.
