Eesti uue põlvkonna üliedukast kümnevõistlejate põlvkonnast leiab mitu sportlast, kes armastavad tänaseni vabal ajal võrkpalli mängida.
2016. aasta Rio olümpial osalenud ja 2017. aasta Londoni MM-il 13. koha teeninud Karl Robert Saluri rääkis kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud”, et lootis 2009. aastal Audentese Spordigümnaasiumisse astudes liituda kergejõustiku treeningrühma kõrval ka Raul Reiteri juhendatava võrkpallimeeskonnaga.
“Mäletan, et ma läksin Audentesse ja küsisin oma uuelt treenerilt Tõnu Kaukiselt, kas äkki oleks võimalik teha kolm korda nädalas kergejõustikku ja kolm korda nädalas võrkpalli,” muigab Saluri olnule tagasi vaadates. “Nii vähe ma teadsingi Audenteses toimuvast. Mul polnud ettekujutust, kuidas seal asjad käivad. Olin sel hetkel omaealiste seas Eesti teine kümnevõistleja ja tundsin end liiga enesekindlalt. Kaukis ütles muidugi kohe, et ei – sa tulid siia kümnevõistlust tegema ja nii ka jääb.”
Eesti kõigi aegade edetabelis 8137 punktiga 12. kohta hoidev Saluri usub, et tegi kergejõustiku ja kümnevõistluse näol siiski ainuõige valiku, sest võrkpallurina olnuks tal keeruline rahvusvahelisele tasemele küündida.
“Ma arvan, et minu suureks miinuseks oli kasv. Maailmas on 178-sentimeetrise mehena ründajana väga raske, kui mitte võimatu läbi lüüa. Libero positsioon polnud kindlasti miski, mis mulle huvi oleks pakkunud. Variant olnuks seega vaid sidemängija koht, aga selle nimel tulnuks väga palju tööd teha. Need asjad ei käi nii, et lihtsalt lähed ja oledki hea sidemängija.”
Saluri parim sõber on olnud Audentese aegadest saati kahekordne maailmameistrivõistluste medalist, Eesti kõigi aegade edetabelis 8604 punktiga Erki Noole järel teist kohta hoidev Maicel Uibo, kellel olnuks ilmselt tänu 190-sentimeetrisele kasvule, kiirele õppimisvõimele ja suurepärasele tehnilisele tunnetusele šanss ka võrkpallurina läbi lüüa.
“Maicel on sportlane, kes lööks vist igal alal läbi. Ta on huvitav talent, mis seisneb selles, et ta suudab väga kiiresti omandada erinevate alade põhitõed. Miks ta kümnevõistlust nii hästi teeb, ongi see, et ta saab (tehnikas) põhiasjad ülikergelt kätte. Kas ta lihvib seda perfektsuseni, on teine küsimus, aga see kõige tähtsam osa, mis paljudel jääbki puudu, tuli temal kergelt,” hindab 27-aastane Saluri, kes käis veel möödunudki suvel kodumaad väisates vanade sõpradega vollet mängimas.
Tänaseks juba aastaid Ameerika Ühendriikides õppinud ja treeninud sõbrad mängisid keskkooli päevil eriti palju just rannavõrkpalli. “Meil polnud sedasi, et kui kooliaasta sai läbi, siis Maicel läks kodukanti Põlvamaale ja mina Raplamaale. Jäime reeglina Tallinnasse ja tegime trenni edasi. Pärast trenne käisime aga palju rannavollet mängimas,” meenutab Saluri. Ta lisab naerdes: “Ega see liiva sees võrkpalli mängimine just kõige paremini kergejõustikutreeningutest taastumisele kaasa ei aidanud. Samas andis lisakoormus hea põhja. Täna tegeleme USA-s tihedalt disc-golfiga, mis sobib raskete treeningute vahele aktiivse vahepalana ideaalselt.”
Saluriga sarnaseid näiteid, kus noorsportlane pole Audentese spordigümnaasiumisse õppima siirdudes veel lõplikku alavalikut teinud, leiab veel. Näiteks Eesti kõigi aegade üks kiiremaid 400 meetri jooksjaid, 22-aastane Tony Nõu siirdus Tallinnas asuvasse spordikooli võrkpallurina, ent ei saanud seljaprobleemide tõttu hüpata ja pidi pallimängualast loobuma. Karli Alliku, Kevin Saare, Oliver Orava, Markkus Keele, Robert Viiberi, Stefan Kaibaldi ja Markus Uuskariga koos treeninud Nõu otsis võimalusi Audenteses õppimist ja treenimist jätkata ning proovis sprinti, kus ta kerkis lühikese ajaga mitte üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa omaealiste paremikku.
Saluri räägib saates seostest võrkpalliga alates 23. minutist:
