Eelmise aasta suvel selgitati U23 vanuseklassi maailmameister uuendusliku punktisüsteemi alusel. Et muuta mäng tavainimeste jaoks atraktiivsemaks, tuli geimivõiduks koguda 15 punkti ja mänguvõiduks 4 setti.
Katsetust pole tänaseks kaugemale viidud ning kõik tähtsamad tiitlid mängitakse jätkuvalt välja viimased paarkümmend aastat kasutuses olnud süsteemis (25 punkti geimi- ja 3 setti matšivõiduks).
Võrkpall24 uuris, kuidas suhtuksid uuendusse Eesti võrkpallurid ja treenerid.
Kert Toobal. Vastu!
“Mina olen seda meelt, et võrkpallijuhid tõmblevad. Eemalt vaadates tundub, et kuskil kontoris istuvad tähtsad mehed, kes ei puutu ise asjaga kokku, aga tahavad hirmsasti kogu aeg midagi muuta ja otsustada. Pigem võiks sättida asjad paika ja hoida kokkulepitud reeglitest mõnda aega kinni. Võrkpall pole nii lihtne mäng, mida saaks kogu aeg muuta. Kui tihedad muudatused tekitavad minusuguses mängijaski segadust, siis mis veel tavavaatajast rääkida. Ta lihtsalt ei jõua kõigi muudatustega kaasas käia ja süveneda. Võtame kasvõi võrgupuute reeglimuudatuse või tänavuse Euroopa liiga süsteemimuudatuse. Spordisõber võis vaadata, et näe, nii Eesti kui Läti pääsesid finaalturniirile, aga mingil põhjusel nad omavahel kokku ei saanudki.
Kui mingit taolist muudatust tahetaks sisse viia, siis tuleks seda teha esmalt näiteks kommertsturniiril. Mitte aga sedasi, nagu seni on mitmel puhul tehtud – alguses otsustame ühtpidi ja siis muudame jälle tagasi. Ma olen liiga palju selliseid asju näinud. Hetkel pole minu silmis ka adekvaatset põhjust, miks peaks järjekordset muutust sisse viima ja seda rahvale selgitama hakkama.”
Rait Rikberg. Pigem poolt!
“Õudsalt raske on öelda. Kuna ma olen alati uuenduste poolt, siis proovida muidugi võiks. Saaks vaadata, mis see mängule kaasa tooks. See ei tooks muudatust kaasa mitte ainult vaatajate, vaid ka mängijate jaoks, sest igal punktil oleks suurem kaal.”
Timo Tammemaa. Vastu!
“Mina isiklikult olen praeguse süsteemiga rahul. Ma ei kujutakski ette, et kõik geimid lõpeksid 15 punkti peal. Eks see muudatuse idee ole selline klassikaline asi. Alguses oleks kõigil huvitav, aga lõpuks harjutaks ära ja siis hakataks jälle uut lahendust otsima.”
Robert Täht. Vastu!
“Minu arust üritatakse maailma võrkpallijuhtkonnas liiga palju reegleid muuta. Nad võiksid nüüd natuke lasta võrkpallil lihtsalt olla ja elada ka. Iva on iseenesest täitsa olemas, sest geimid oleksid siis algusest lõpuni põnevad. Praegu on nii, et kui üks meeskond saab vahe sisse, siis pole geimi lõpp nii huvitav. Mina jätkaksin siiski 25 punkti ja 3 geimivõidu režiimil.”
Avo Keel. 50-50
“Kahe otsaga asi. Kindel on see, et kui midagi muudetakse, siis küll võrkpallurid ka sellega harjuks. Uus süsteem muudaks mentaalse poole ja mobiliseerimisoskuse osakaalu märgatavalt, sest eksimisruumi oleks vähem. See tähendaks, et mäng muutuks ka emotsionaalsemaks. Ideaalis peaks muidugi ka praegu mängijad iga punkti puhul mobiliseeritud olema, aga see on selge, et kui sa oled pika geimi alguses 2 punktiga taga, ei tähenda see veel maailmalõppu.”
“Mina jään täiesti ausalt 50-50 seisukohale. Kuna uus süsteem on vähemalt selgesti arusaadav, siis poleks mul selle kasutusele võtmise vastu midagi. Eks see ole ikka nii, et kui kellelgi on soov midagi läbi suruda, siis leitakse sellele ka argumendid, ja vastupidi.”
Rainer Vassiljev. Vastu!
“Ma ei näe selles muudatuses erilist efekti. Soorituste iseloomu see ei muudaks. Kas on kolmepunktiline edu seisul 13:10 või 3:0, sel poleks ju vahet. Ka lühikese geimi puhul piisaks tagaajaja rollis olevale meeskonnale sellest, kui üks mees lööb mitu head servi järjest. Ma ei usu ka seda, et see mõte mängu atraktiivsemaks pealtvaatajate jaoks muudaks. Pigem võiks minu arust mängu iseloomu muuta nii, et võimalikult suure osa matši kestvusest oleks pall mängus. Seda üritatakse nüüd ka juurutada tehniliste timetout’ide kaotamise ja palli kiiremini mängu panemisega.
Kunagi oli ka selline idee, et servijoone võiks viia kaugemale. Sel juhul muutuks servi osakaal väiksemaks, sest vastuvõtjatel oleks kauem aega käsi pallile alla sättida. Ka servidega riskimine väheneks. Üleüldiselt püsiks pall sedasi kauem mängus.”
Oma arvamuse saab antud teemal öelda Facebooki “Võrkpalligrupis“.
