fbpx
Close

SUUR EELVAADE | Andres Sõber teeb tippude duellis vollekommentaatorina debüüdi

Karl Rinaldo
Saaremaa Võrkpalliklubi. | Foto: Joosep Martinson (www.joosepmartinson.com)/Saaremaa VK

Credit24 Meistriliiga nädala ainsas Eestis peetavas kohtumises lähevad vastamisi kaks tiitlipretendenti, kui Tallinna Selver võõrustab pühapäeval kell 17.00 algavas telemängus Saaremaa Võrkpalliklubi. Võrkpallikommentaatorina teeb homme debüüdi vastuoluline, kuid paljude seas siiski palavalt armastatud korvpallitreener Andres Sõber.

Ioannis Kalmazidise juhendatav Saaremaa on olnud hooaja alguses konkurentidest pea jagu üle ning paikneb üheksast mängust teenitud 9 võidu ja 26 punktiga esikohal. Selver, kes alustas hooaega kolme järjestikuse kaotustega, on nüüdseks samuti kosunud ning paikneb 2 võidu ja 7 punktiga tabelis kuuendal kohal.

Millal saarlased viimati koduliigas kaotasid? See oli enam kui kümme kuud tagasi, 8. jaanuaril, kui Saaremaa kohtus Kalmazidise debüütmängus võõrsil just Selveriga. Tänaseks rannavõrkpallile üle läinud Timo Lõhmus sekkus Matej Šmidli asemel vahetusest ja tüüris pealinnaklubi üllatuslikult 3:1 (28:26, 25:22, 22:25, 25:18) võiduni. Seejärel on Kalmazidis võitnud Saaremaaga aga Credit24 Meistriliigas 22 mängu järjest.

Olgugi et Selveri meeskond on kahe hooaja vahel vähemalt paberil tugevamaks muutunud, lasub favoriidikoorem homme ikkagi Saaremaal. Lisaks liigatabelist vastu vaatavale punktiseisule räägib Saaremaa kasuks seegi, et meeskond on saanud kogu sügise korralikult treenida.

Selveri meeskond oli aga hiljuti kümmekond päeva eneseisolatsioonis ning tegi seejärel esimesed tõsisemad mängulised treeningud alles selle nädala keskel. Meeskonna kaks pikalt haiguse tõttu treeningutelt eemal olnud liberot Rauno Haidla ja Sten Vahtras liitusid meeskonnaga alles nädalavahetuse eel ja pole veel ilmselt sellises mänguvormis, et algkoosseisus väljakulegi joosta. Saab olema huvitav näha, kas Selveri loots Rainer Vassiljev paneb seetõttu olude sunnil algkoosseisu hoopis ühe nurgamehe, Kristo Kollo või Denis Losnikovi. Kuigi ka Kollo on tuntud hea kaitsemängijana, võib teda vaja minna oma põhipositsioonil ning seetõttu tundub tõenäolisem, et libero särgi tõmbab selga Eesti koondiseski selles rollis tegutsenud Losnikov. Tõde selgub aga homme kell 17.00.

Võimalikud algkoosseisud:

Tallinna Selver: sidemängija Renet Vanker, nurgaründajad Andrus Raadik ja Oliver Orav, temporündajad Marx Aru ja Mihkel Varblane, diagonaalründaja Renee Teppan ning libero Denis Losnikov.

Saaremaa Võrkpalliklubi: sidemängija Alexander Tusch, nurgaründajad Keith Pupart ja Evandro Dias Souza, temporündajad Sauli Sinkkonen ja Wennder Lopes, diagonaalründaja Hindrek Pulk ning liberod Alari Saar ja Johan Vahter.


Andres Sõber tekitas kümmekond aastat tagasi Rakveres korvpallibuumi. | Foto: Siim Semiskar/Korvpall24.ee

Kuna eelseisev matš peetakse tühjade tribüünide ees ja seetõttu ka suures osas vaikuses, annab oma panuse teleri vahendusel emotsiooni kätte saamiseks korvpallitreener Andres Sõber, kes kommenteerib mängu koos Karl Rinaldoga. 64-aastane Sõber on kroonitud Eesti korvpallimeistriks nii mängija kui ka treenerina. Tema viimaste aegade eredamad saavutused on seotud Rakvere meeskonnaga, mille juhendajana õnnestus tal 2010. aastal poolfinaalis lülitatada konkurentsist esikohapretendent Kalev/Cramo ja teenida lõpuks tartlaste järel hõbemedal.

Täna on Sõber suurest korvpallist küll taandunud, ent tema juhendatav esiliigaklubi Kadrina Karud juhib hetkel Eesti esiliigat täiseduga. Samuti on Sõber üha enam olnud viimasel ajal pildis korvpallikommentaatori ja saatejuhina. Muide, idee võrkpallimängu kommenteerimisest tekkis Sõbral endal, kui ta suvel Eesti korvpallikoondise mängu järel siinkirjutajaga kokku põrkas ja muuhulgas mainis, et võiks vana vollesõbrana ka sellel alal end proovile panna. Nüüd saabki suvine idee ellu viidud. Võrkpall24 võttis Sõbraga kohtumise eel ühendust, et uurida, mis teda võrkpalliga seob.

Andres, kas oled homseks võrkpallidebüüdiks valmis?

Tead, praegu just uurin tausta selle mängu kohta. Ma arvan, et Saaremaa võidab. Neil tundub kaval treener selle kreeklase näol olevat. Vassiljevil on juba praegu vist natuke kehvasti läinud hooaeg. Ootused olid suuremad ja selg on vastu seina. Lugesin just mängueelseid intervjuusid. Seal kreeklane ikkagi kiitis Selverit ja ütles, et taktikaliselt on tegu väga ohtliku meeskonnaga. Vassiljev rääkis rohkem nagu poliitik, ütles, et haigused ja mängurütmi leidmine on neid seganud hooaja alguses. Aga sellist juttu pole mõtet rääkida minu arust. Aga ega ma ei tea ka, võib-olla poisid hoiavad Selverit ikkagi vee peal.

Täna juhendab Andres Sõber Kadrina Karude meeskonda. | Foto: Siim Semiskar/Korvpall24.ee

Milline on su enda seos võrkpalliga?

Alates 1968. aastast on see seos. Siis võitis Kalev Nõukogude Liidu meistritiitli selliste meeste nagu Kalle Kuke, vendade Uljaste ja Peet Raigi vedamisel. Ma ise olin lapsena rohkem jalgpalli ja jäähoki peal. Aga võrkpalliga muutus side tugevamaks ülikoolipäeval, kui pedas õppisin. See oli 1974-1978. Meil olid seal erinevad kursused ja muuhulgas tuli võrkpallimängu õppida. Lisaks sattusin peda ühikas võrkpallurite Märt Suti ning kadunud Andres Karu ja Illimar Saugaga ühte tuppa. Nemad mängisid siis juba Ivan Dratšovi käe all Kalevis. Käisin toona vaatamas ka nende mänge. Kui Karu tuli 1975. aastal kuulsa Vjatšeslav Platonovi käe all Euroopa juunioride meistriks, siis me kõik imetlesime ja vaatasime teda. Ma julgen väita, et Toobalid ja teised sidemängijad pole oma ande poolest ligilähedalgi Karule. Ta oli ürgandekas sidemängija.

Rakveres treenerina töötades jälgisin ka võrkpalli. Tean Mati Meriranda ja Martti Juhkami isa Mihkel Juhkamit, kes samuti ala vastu huvi tunneb.

Sada aastat tagasi, esimese Eesti Vabariigi ajal, käis ju veel nii, et esimene pool hooajast mängitigi võrkpalli ja teine pool korvpalli. Kaks ala kuulusid seetõttu suisa sama alaliidu alla, mis kandis nime “käsipalliliit” (käsipalli saabumisel kandis käsipall nime “väravpall”). Sina oled küll oluliselt hiljema aja mees juba, aga kui palju sa ise võrkpalli mängisid?

Ikka mängisin. Servisin sedasi, et, kurat, oli servitud! Minu ajal tegeleti üldse nooruses kõigega. Võrkpallist jäin kaugemale siis, kui hakkasin Kalevis mängima. Nüüd, mil see Rumeenia treener (Gheorghe Cretu – toim.) Eesti koondist juhendama asus, olen jälle natuke rohkem võrku jälginud. Olen ikka imestanud, kuidas meie võrkpallipoisid on läinud Euroopasse headesse klubidesse mängima. Sellega on nad teinud viimasel kümnendil meie korvpallile ja jalgpallile selgelt silmad ette. Seda tuleb meil korvpalliinimestena tunnistada. Minu ajal ei löödud hüppelt servi, aga nüüd pannakse selliseid litakaid, et kohe lust on seda võrku vaadata. Samas on võrkpall atraktiivsuse poolest jäänud ikkagi korvpallile ja jalgpallile alla, sest võrkpallis rahvusvahelisi klubimänge ei vaadata eriti televiisorist.

Sellel on ka selge põhjus: Eestis pole võimalik televiisorist ausal kombel välismaist võrkpalli vaadata.

Ilmselt siis seepärast ei tehtagi ülekandeid, et see pole nii atraktiivne ala. Aga mulle on see võrkpall ikkagi meeldinud. Mäletan, et Viljar Loor oli ikka fantastiline mängumees. Mina võrdlen teda Martin Müürsepaga. Nad mõlemad olid väga-väga kõvad mehed. Oliver Venno oli või on ka kõva mees, aga treener (Cretu) oli paras totu, et ta eelmisel suvel koondisest kaalu pärast välja jättis. Hea treener ei tee niimoodi. Cretu käitus nagu minu treener Heino Lill, kes ütles mulle kunagi, et kui ma viis kilo alla ei võta, siis ma Kalevisse mängima ei saa.

1975. aasta Eesti NSV karikavõitja TPedI/Kalevi meeskond (Andres Sõber #8) | Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA/muis.ee

Andres, see on pikem teema, miks ta välja jäeti. Meil oli kodune Euroopa Kuldliiga finaalturniir läinud aia taha ja selleks, et meeskond augustis enne EM-i uuesti kogunedes ei peaks üldfüüsise treeningutega nullist alustama, vaid saaks keskenduda juba järgmistele asjadele, anti igale mehele ülesanne end vahepealse aja jooksul vormis hoida. Need meetmed, muuhulgas kaalumine, võeti kasutusele selleks, et EM-il tõesti tulemust teha, sest Kuldliiga näitas, et samamoodi jätkates poleks ka tiitlivõistluselt mingit tulemust tulnud. Ent jah, tagantjärele võib öelda, et Venno oleks suutnud koondisele vast midagi ikka juurde anna, kuigi me ei saa seda kunagi teada. Mina isiklikult kahtlen, kas ta kehva vormi korral oleks suutnud Euroopa vägevamate koondiste vastu midagi ära teha. Jah, heas vormis Venno oleks meid kindlasti aidanud, aga kas koondises oleks suudetud ta kuu ajaga heasse vormi viia, selles ma kahtlen.

Novot, ma neid taustu nii hästi ei tea. Aga mulle meeldib alati oponeerida. Treeneri asi on võtta mängijast välja parim. Keegi ei muuda mängijat, kellel on n-ö oma kiiksud. Teda ei saa panna joone taha seisma. Ürgannetega ongi tihti nii. Aga treeneri ülesanne on olla kaval ja meelitada ta punti sedasi, et ta ka kaalust alla võtta tahaks. Aivar Kuusmaal oli näiteks Panathinaikoses selline treener nagu Bozhidar Maljkovic, kes ütles, et kui ta kümme kilo alla ei võta, siis meeskonnasärki ei saa. Ja Kuusmaa võttis kümme kilo alla, sest küsimus oli palgas. Aga Eesti koondises keegi palga pärast ei mängi. Seal saab ainult alaliidult söögitalonge (tegelikult on koondislastele määratud ka rahaline toetus, mis, tõsi, pole võrreldav klubides makstava palgaga – toim.).

Samas võin võtta ka teise seisukoha ja öelda, et ilmselt seepärast ei jõudnud Venno päris maailma teravaimasse tippu, et tal jääb suhtumisest puudu. Ja sel juhul on treeneril ka õigus ta koosseisust välja arvata.

Kas sul on isiklik lemmik ka meie tänases võrkpallikoondises?

Kui ma Õhtulehes oma podcasti tegin, siis mõtlesin sinna Robert Tähe kutsuda. Mulle õudselt meeldib, kuidas ta käitub. Ta on ka ürgandekas vend. Aga kas ta jõuab ka maailma parimasse klubisse kunagi, seda ma ei tea. Eeldused on igatahes olemas.

Võin sulle saladuskatte all öelda, et tegelikult ta eelmisel aastal mängiski maailma parimas klubis Perugias.

No näed, jälle panin pihta! Mul on õige tunnetus mängijate osas. Täht on jube hea vend.

Robert Täht ja Eesti koondis. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Aga treeneritest?

Eks ma olen neid ka natuke jälginud. Avo Keel on minu põlvkonna mees. Tema vastu on mul ka lugupidamine, kuna ta on seda asja teinud kaua. Ja Läti koondisega on ta ka nüüd edukas. Urmas Tali oli samuti enne koroonat Saaremaal edukas. Ja (Andrei) Ojamets! Ta on geeniuse moodi kutt mu arust. Naised pani hästi mängima ja meestega tuleb ka toime. Millegipärast pole teda meie meeste koondise treeneriks pandud. Tegelikult on ju treener ikkagi treener, ükskõik kas ta tegeleb naiste või meestega. Minuga on olnud sama lugu seoses koondisega. Korvpalliliidus pole kunagi vaadatud minu poole hästi, mis sest, et teen oma asju küllalt edukalt.

Samas pole Ojamets kuidagi põlu all võrkpallis. Ta juhendas veel mullu edukalt meie rahvusnaiskonda ja Tartu Bigbanki meeskonda ning tegeleb nüüd Audentese spordigümnaasiumis edukalt meie andekamate tütarlaste treenimisega. Ka need on olulised ametid.

Seda küll, aga vahest võiks teda ikkagi ka meeste koondises proovida.

Mis sind kommentaatoriameti puhul köidab?

Ma tahan alati asja tuumani jõuda. Iga mäng on uus. Vaatan praegu näiteks viimast Barcelona Euroliiga mängu uuesti, et saada aru, kuidas see (Šarunas) Jasikevicius suudab mehed nii hästi kaitses mängima panna. Ma olen ise saanud ka nüüd esiliigas seitse võitu järjest. Eriti oluline on pallimängualadel omavaheline keemia. Et treener suudaks mängijad panna jäägitult tegema üht asja. Kõik need tehnilised ja taktikalised asjad jäägu totakatele, kes ei jaga seda ühtse keemia värki. Õige tunnetus tuleb aastatega, et millal ja mida teha. Cretul oli see fenomen alguses olemas poistega. Nad tegid hirmus hästi seda asja koos ja eks võistkond oli andekas ka. Samamoodi oli Peet Raig 1968. aasta Kalevis andekas kuju. Mulle meeldib mänge kommenteerides ka erilisi persoone ja nende kehakeelt jälgida.

Mis teeb ühest kommentaatorist hea kommentaatori?

Oh-oh-oo, ma ei oskagi öelda. On häid ja on halvemaid. Vahel kuulad ja saad aru, et tegu on täiesti rumalate inimestega, kes ei valda üldse teemat, vaid lihtsalt räägivad. Aga mulle tundub ikka nii, et mida rohkem mänge vaatad, seda selgemaks asjad saavad. Mina olen treenerina näiteks 64-aastane ja alles hakkan osadest asjadest aru saama. (Naerab.) Hea, et ma vahepeal ära pole surnud. Sama käib kommentaatori kohta – kogemused maksavad. Ja kommentaator peab olema korrektne oma ütlemistes. Muud polegi.

Legendaarne Gunnar Hololei tegi oma tööd alati õhina ja südamega. Ta oli kihvt mees! Tema teene oli üldse see, et Eestis hakati korvpalli kuulama ja nägema. Ja ta tegi kuradi huvitavaks need ülekanded. (Muigab.) Hololei rääkis nii entusiastlikult mängust, et kui korvi ei tulnud, siis pane või põlema ennast! Aga võrkpallis ma mäletan, et üks omamoodi kommentaator oli Rando Soome. Ütleme nii, et ta oli oma sõnasedamisega selline mahlakas tüüp. Korvpallis tulevad meil nüüd uued kommentaatorid peale eesotsas Siim Raudlate ja Siim Semiskaridega.

Andres Sõber ja Martin Müürsepp. | Foto: Siim Semiskar/Korvpall24.ee

Sinu kommentaare saadab alati ka nali.

No igal juhul, nalja tuleb ju visata! Kui ma vaatan neid NBA kommentaatoreid ja saateid, siis seal käib kogu aeg naer. (Naerab.) Meil räägitakse, et oi-oi, kuidas sedasi nalja teha tohib, aga seal käib see asja juurde. Kommenteerida tuleb ikka naljaga koos. Kui keegi homme näiteks servib kahel korral järjest võrku, siis soovitangi talle, et vaadaku need võrkpallimängu reeglid vahepeal pingil üle, siis äkki tuleb meelde, et üle võrgu peab palli lööma. Või kui tahad kogu aeg võrku servida, siis ütle ausalt, et oled vastaste poolt ja minegi teisele poole võrku. Mõnele teevad sellised ütlemised nalja, aga teised arvavad, et mis sa, Sõber, räägid, mine proovi ise servi lüüa.

Ma usun, et kahe peale saame me homme asjaga kuidagi hakkama.

No muidugi saame! Kui pall kukub põrandale, siis järelikult on punkt.

Andres Sõber oli 2015. aasta EM-finaalturniiril Eesti koondise abitreener ja juhendas muuhulgas Siim-Sander Venet. | Foto: Siim Semiskar/Korvpall24.ee

Credit24 Meistriliigas peetakse sel nädalal vaid kolm kohtumist. Kõige tihedam on nädalavahetus Jelgava Biolarsil, kes kohtub võõrsil nii Riia kui ka Daugavpilsiga. Lätlaste ja leedukatega Eesti klubid hetkel teatavasti ei mängi, uued otsused võetakse vastu detsembris.

Credit24 Meistriliiga mängud 21.-22. novembril:

21.11 kell 17.30 (Jurmala SH) Riia Tehnikaülikool – Jelgava Biolars LIVE-SKOOR

22.11 kell 14.00 (Daugavpils) Daugavpilsi Ülikool – Jelgava Biolars LIVE-SKOOR

22.11 kell 17.00 (Audentese SH) Tallinna Selver – Saaremaa VK LIVE-SKOOR 

scroll to top