Pärnu Võrkpalliklubi on mänginud peatreener Avo Keele hinnangul tänavu oma taseme enam-vähem välja.
Kui Keel 2014. aastal suvepealinna esindusklubi juhendama asus, kerkis meeskond Tallinna Selverist kaasa toodud Hindrek Pulga ja Timo Tammemaa vedamisel üle mõne aja Eesti esiklubiks. Viimase kahe hooaja põhjal tuleb aga suures plaanis tõdeda, et pärnakad pole suutnud kullaheitluses enam kaasa lüüa, sest nii Saaremaa, Tartu Bigbank kui ka tänavu üle mitme aasta uuesti väga kõva võistkonna kokku pannud Tallinna Selver on neist tasemelt möödunud.
Credit24 Balti liiga põhiturniiri lõpetab Pärnu tänavu ilmselt viiendana (Riia võib neist veel mööda kerkida, ent see on pigem vähetõenäoline), Eesti meistrivõistluste play-off’iks sai klubi aga neljanda asetuse. Avamäng kaotati kohalike meistrivõistluste poolfinaalseerias Bigbankile kindlalt 0:3 (21, 20, 21), olgugi et Pärnu tegi enda kohta küllaltki soliidse esituse.
“Eks ta individuaalse meisterlikkuse ja kvaliteedi vahe oli. Midagi teha ei ole. Paar õnnestumist meile rohkem ja Tartult seeläbi mõned punktid vähem (ning oleksime mängus olnud),” ütles Keel pärast mängu teleintervjuus.
Kas individuaalne tasemevahe tähendab, et Pärnul ei tekigi poolfinaalis tartlaste vastu võimalust? “(Mõttepaus.) Ikka tekib. Kuskil ma mainisin ka, et lahtiste pallide kvaliteetne mängimine on oluline. Kui saame kaitses palli kätte, siis sealt tekivad ebatäpsused. Olgu siis tegu palli sidemängijale suunamisega või kahe ja kolmese bloki vastu ründamisel. Meil ei ole selliseid mehi. (Atvars) Ozolinš lahendas täna (eile – toim.) hästi tegelikult selliseid palle. Kristaps (Platacs) ei vedanud välja sedasi nagu kolmes eelmises mängus. Taavet (Leppik) oli täiesti hädas mitmemehelise bloki vastu ründamisel. Ja Tony (Tammiksaar) saab siin servil pallile küünarnukiga pihta. Saaks osadki asjad trennist mängule üle kantud… Aga täna, jah, sellised me oleme individuaalselt.”
Jätkuküsimusele, kas tegu on Keele treenerikarjääri raskeima hooajaga – on ta ju saanud viimastel kuudel omajagu kriitikatki -, oli võrukal kiire vastus võtta. “Minu arust sina selle sae pärast aastavahetust käima tõmbasid,” ütles Keel ja vihjas siinkirjutaja jaanuarikuisele artiklile, kus meeskonda kritiseeris klubi juhatusse kuuluv ekskoondislane Jaanus Nõmmsalu (loe siit).
“Ma ei tea, kus sul see klõps läbi käis,” jätkas Keel. “Enne aastavahetust olime me teisest kohast kolme punkti kaugusel. Olen ka põhjendanud, miks me seejärel kaotasime kahel korral Lätis ja Selverile üldse vastu ei saanud. Aga meenutan hooajaeelseid jutte. Enamus ütleski, et kaks meeskonda ehk Saaremaa ja Selver on tugevamad ning seejärel vaatame, mis Tartu nende kahe vastu teha suudab. Ja meie oleme oma komplekteeritavusega… Kuidas öelda, meie koplekteerime sedasi, nagu on võimalused. Me ei ehita kellegi ümber oma meeskonda. Praegu saime sellised mehed ja mängimegi nendega, kes olemas on.”
“Veel on kostunud seda, et öeldakse, et meil on ju Läti koondise mehed,” lisas Keel. “Aga ma küsin vastu, et osadel klubidel on ju Eesti koondise mehed. Ja Eesti koondis on Läti koondisest parim. Kus see häda siin on? Püüame teha nii hästi, nagu on võimalik. Lihtsalt sealt tulebki individuaalne vahe välja.”
Avamängu juurde tagasi tulles oli Keel siiski üldjoontes mängupildiga rahul. “Täna (eile – toim.) oli meeskond tubli. Tsiteerisin Renee Teppani mõtteid. Mina olen temaga nõus. Meie praegusel seltskonnal lähevad liiga kiiresti käed põlvedele. Kapten (Martti Keel) jaksab vedada, aga sinna oleks veel kedagi kõrvale vaja. Täna olin ma täiesti rahul. Vastane oli lihtsalt osavam ja parem nii tehniliselt kui ka mõttekiiruselt. Saime geimides 20 ja 21 punkti – vaatame, mis edasi tuleb.”
