fbpx
Close

INTERVJUU | Hanno Pevkur uuest liigast, naaberriikide meelsusest, klubide lisakuludest ja suurtoetajatest

Karl Rinaldo
Hanno Pevkur. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Eesti võrkpalliliidu presidendi Hanno Pevkuri sõnul on Eesti, Soome, Läti ühisliiga loomiseks andnud põhimõttelise jah-sõna kõik kolm osapoolt. Kui eelkõige reisimisega seotud küsimused lahendatud saab, sünnib uue näoga Balti liiga juba sel sügisel, usub Pevkur.

Võrkpall24 võttis Pevkuriga ühendust eile hilisõhtul, mil ta Tamperest Soome alaliidu ja klubidega peetud koosolekult tagasi kodumaa poole sõitis.

Hanno, ole hea, ütle alustuseks, milline Tamperes peetud koosolek välja nägi?

Meil oli varasemalt kokku lepitud, et Soome klubide aastakoosoleku raames tuleme Tamperesse ja arutame ühise liiga loomise ideed. Küsimused on meie ja Soome klubidel üsna sarnased. Pooleteise tunni pikkune koosolek oli väga viljakas. Ma olin valmis selleks, et Soome klubid on oluliselt skeptilisemad. Lõpuks oli vaid üks klubi skeptiline, kuid see on ka arusaadav, sest nende reisikirg ja -kulud pole tasakaalus (Pevkur peab ilmselt silmas kaugel põhjas asuvat Rovaniemi klubi – toim.). Kõige kaugemates otstes asuvate klubidega ongi seotud suuremad murekohad, sest nende jaoks pole ainult üks, vaid lausa kaks lisapäeva reisimist.

Ütlesid, et meie ja Soome klubide murekohad on sarnased. Mida veel silmas pidasid?

Esiteks ongi see küsimus, et kui palju kulud suurenevad. Ja teiseks kõik, mis puudutab reisimist. Meie oleme teinud Eestis näidisarvutuse Saaremaa ja Pärnu klubiga. Arvutasime, millised oleksid nende lisakulud juhul, kui toetajad jääksid uuel hooajal samaks.

Mis selgus?

Me räägime antud hetkel kaheringilisest põhiturniirist. Mõistagi pole meie klubide kulutused üks-ühele samad, aga lisakulud oleksid 15 000 – 30 000 eurot ühe hooaja kohta.

Kas tõesti oleksid lisakulud vaid paarkümmend tuhat eurot? See moodustaks meie meistriliigaklubide keskmisest eelarvest orienteeruvalt kümme protsenti.

Jah, lisakulud pole meeletult suured. Täna mängitakse Credit24 Meistriliigas (Eesti – Läti ühisliiga – toim.) põhiturniiril kolm ringi ja Soome liigas suisa neli ringi. Eesti, Soome ja Läti ühisliigas tähendaks kahe ringiga põhiturniir aga seda, et näiteks Saaremaal tuleks vaid korra Jekabpilsi ja viis korda Soome sõita. Ja soomlased peaksid üle lahe käima vaid neljal korral. Proovime teha kalendri sedasi, et kui võistkond sõidab üle lahe, siis peab ta kaks mängu järjest.

Kas soomlased on kahel järjestikusel päeval võõrsilmängude pidamisega päri?

Jah, nad mängivad ju praegugi oma liigas vahel kaks mängu järjest. Nii palju sai veel kokku lepitud, et riigisiseselt võib mänge pidada ka nädala sees. See muudab nende jaoks kalendri paindlikumaks.

Millest veel konkreetselt juttu tuli?

Ühise liiga loomisel on hunnik detaile, mis vajavad läbi arutamist ja kokku leppimist. Praegu sai lepitud, et transpordikulu jääks iga meeskonna enda kanda, aga vastuvõtukulud ehk hotell ja toit oleks võõrustajate poolt, kuna igal meeskonnal on oma kodulinnas reeglina kohalike toetajate seas soodne diil võimalik teha. Pole välistatud, et mõni meeskond saab ka hea lennudiili ja sõidab näiteks Rovaniemisse lennukiga. Täna (eile – toim.) jäi selline kokkulepe, et Soome klubid arutavad nüüd samuti oma võimalikud kulutused läbi. Neil võivad need numbrid tulla veidi suuremad, kuna Soomes on majutus ja toit kallim kui meil. Ent seegi pole midagi üle jõu käivat. Kasu on suurem kui kulu.

Tuleme tagasi põhiküsimuse juurde: kas Soome klubid on üksmeelel, et idee ühisest liigast on hea?

See oli minu jaoks kõige suurem üllatus, et mitte ainult sealse liiga tipud, vaid ka keskmikud olid idee taga. Nad ütlesid, et Soome liiga seisev vesi peab liikuma hakkama.

Mis on täna sinu hinnangul tõenäosus, et Eesti, Soome, Läti ühisliiga stardib juba sel sügisel?

Täna (eile – toim.) hommikul olin ma skeptilisem, aga hetkel olen väga positiivselt meelestatud. Kui asi tehniliste nüansside taha ei jää – näiteks kalendri koostamine – ja klubidel kõik klapib, siis on liiga sündimas juba sel sügisel. Leppisime Soome klubidega kokku, et nad teevad omapoolsed arvutused ära 3. veebruariks. Palun nüüd sama ka kõigil Eesti klubidel teha. Aga põhimõtteline “jah” on meil olemas.

Seega, uue liiga peatse sünni tõenäosus on pigem 80 kui 20 protsenti?

Jaa, kindlasti! Oleme tegelikult mitu kuud juba eeltööd teinud. (Muigab,) Tahtsime lihtsalt enne muneda kui kaagutada. Oleme juba ka lätlastega rääkinud.

Räägime Eesti klubidest ka. Kas kõik viis praegust meistriliigaklubi on huvitatud liigaga ühinemisest?

Jah, kõik viis klubi on öelnud, et nad on põhimõtteliselt ideega nõus. Samas on vaja neil kõigil veel lisakulude suurus läbi arvutada. Lisaks otsime ka meie loomulikult liigale toetajat või toetajaid, et reisikulusid vähendada. Hakkame 3. veebruarist tegema suurt tööd võimalike uute toetajate leidmiseks. Potentsiaalsel sponsoril on suur vahe, kas me räägime 3,5 miljoni või 8 miljoni inimesega turust. Usun, et meie toode muutub atraktiivsemaks hulgale toetajatele, kes tegutsevad mõlemal pool lahte.

Kas sul on Tallinki, Eckerö Line’i ja Viking Line’i juhtide telefoninumbrid juba salvestatud?

Sellesse nimekirja võib panna veel suurfirmasid. Näiteks Neste ja Prisma. Ettevõtteid, kellega rääkida, on palju, aga esimesena läheme me muidugi Eesti – Läti liiga praeguse suurtoetaja Credit24 jutule, sest meil on nendega mitmeaastane leping. Meil on indikatsioon, et ka nemad võiks olla ideest huvitatud.

Jätkates Eesti klubidest rääkimist: kuidas töömehed ja õpilased liiga laienemisse suhtuda võiksid? Kas nad jõuaksid Soome-reisid ette võtta?

Me räägime praegu sellest, et terve aasta peale tuleks reaalselt juurde ainult viis lisapäeva. Viis reedet aastas. Uue liiga puhul ei sõidaks meeskond reede hommikul Lätti, vaid neljapäeva õhtul Soome. Ma ei näe, et see meeletult inimeste elu muudaks. Üks suur sõit tuleb ette võtta – Rovaniemi ja Oulu ots. Kõik ülejäänud sõidud on ühe päeva reisid. Jah, võib-olla mõni sõit on 5-6 tunni pikkune. Soomes ollakse harjunud, et Vantaalt Rovaniemisse sõidetakse isegi 11 tundi. Selles suhtes pole midagi ennekuulmatut.

Läti klubid on täna kolmest riigist selgelt kõige kehvemas rahalises seisus. Kas nii Jekabpils, Riia, Jelgava kui ka Limbaži on huvitatud ideest?

Jah, kõik neli klubi on radaril.

Isegi tabeli viimane, noorteklubi Limbaži?

Jah, ka nemad pole praegu öelnud, et nad ei tule kaasa. Tõsi, see on olnud alles esimene kompamine. Pärast tänast (eilset – toim.) on meil põhjust minna lätlaste juurde uuesti ja rääkida, et kõik soomlased on paadis. Reaalsus on see, et kui tahta ka Läti võrkpalli arendada, siis on ainus võimalus mängida nii tugevat liigat. Me räägime 16-20 meeskonnaga sarjast. Ma arvan, et see oleks ka lätlastele väga kõva samm arengus edasi.

On selge, et sel juhul peaksid lätlased kusagilt raha juurde leidma, et reisimisega seotud lisakulud katta ja konkurentsivõimelisemad mängijad palgata. Kas ühisliiga üks eesmärke oleks n-ö äärealade meeskondi ise tänu liiga toetajatele aidata?

Jah, see on tõesti üks eesmärke. Aga sellise idee eeldus on muidugi see, et me saame uusi toetajaid juurde. Teine suur eesmärk on muuta kogu liiga professionaalsemaks, seda nii organisatoorse poole osas kui ka kõiges muus.

Kas lätlased kannaksid ikkagi liiga taseme välja?

Küll nad kannavad.

Milline näeks välja uue liiga finaalturniir?

Esimene indiaktsioon on see, et finaalturniiril osaleksid neli võistkonda. Aga me rääkisime ka seda, et finaalturniir roteeruks igal aastal kolme riigi vahel. Ühel aastal näiteks Lätis, seejärel Eestis ja Soomes. Nii annaks turniiri paremini turundada. Sel juhul poleks turniir sõltuvuses põhiturniiri võitjast ja kõik oleks selge ammu enne põhiturniiri viimaseid mänge. Selline variant tähendaks aga omakorda, et finaalturniir tuleks teha kuue meeskonna osalemisel, et ka korraldaja automaatselt kaasata. Sealgi oleks omakorda kaks varianti. Esimene, kus kaks kolmeliikmelist alagruppi selgitaksid välja poolfinalistid ja seejärel peetaks poolfinaalid ja medalimängud. Teine variant oleks aga nii, et finaalturniiril selgitaksid põhiturniiri kolmas kuni kuues meeskond välja poolfinalistid, kuhu on juba otse pääsenud põhiturniiri kaks paremat meeskonda. Ja edasi mängitaks taas poolfinaalid ja medalimängud.

Lõpetuseks, kas midagi olulist jäi ütlemata ka?

Kõik tulevased toetajad, võtke võrkpalliliiduga ühendust! Meil on avanemas midagi uut ja põnevat.

Loe ka: Avang õnnestus! Eesti, Soome ja Läti ühisliiga võib sündida juba sel sügisel

scroll to top