- Kevin Saar. | Foto: Siim Semiskar
Eesti rahvusmeeskonna nurgaründaja Kevin Saar astus kahe hooaja vahel karjääriredelil suure sammu edasi, kui liitus Prantsusmaa esiliigas mängiva Saint-Quentini meeskonnaga. Eelmisel hooajal pallis Saaremaalt pärit mängumees Šveitsi kõrgliigaklubis Luzerni Volleys, mis oli tema esimeseks välisklubiks.
Hetkel paikneb eestlase koduklubi 10 meeskonna seas neljandal positsioonil ja liigub kindlalt play-off‘i kursil. Intervjuus Võrkpall24’le rääkis 25-aastane saarlane konkurentsist mänguaja, klubi rahalise seisu ja Eesti koondise kohta.
Kevin, alustaks sellest, et mängite täna võõrsil seitsmendal kohal oleva Plessis Robinsoniga. Kas alustad algkuuikus?
Ausalt ei oska öelda. Ma loodan, et alustan mina ja Marin (Dukic). Eelmises mängus alustasin, kuid vahetati teadmata põhjustel välja. Ju tahtis peatreener oma poega Marinit proovida ja mis seal salata, Marin sekkus väga hästi (17 punkti, +10).
Oled tänavu pidanud mänguaega jagama mõnda aega tagasi vigastusega väljas olnud, kuid nüüdseks platsile naasnud Marin Dukici ja Eldin Demiroviciga. Kui raske see sinu jaoks olnud on?
Ütleme nii, et me oleme siin kolmekesi üpris võrdsel tasemel. Selles mõttes on raske, et eksimiskrediiti on vähe. Teed kaks viga ja oled väljas. Treener vahetusi teha ei karda, sest teab, et pingilt tuleb võrdväärne mees asemele.
Ma olen treenerilt küsinud, miks me ei alusta nii, et mina ja Marin oleksime põhis. Vastust ma sellele pole saanud. Aga ma saan treenerist aru, miks ta Eldinit mängus hoiab – sakslane on võsitkonnas suurima palganumbriga ja ilmselt klubijuhtidele ei meeldiks, kui ta pingil istuks. Kuigi ta on väga hea mängija, siis julgen väita, et mina ja Marin peaksime temast pisut paremad olema, just stabiilsuse osas.
Mida sa oled neilt õppinud?
Mõlemal mehel on väga hea serv ja ka vastuvõtul ning blokis olen tänu neile edasi läinud.
Paiknete hetkel neljandal kohal. Kas senine hooaja kulg on olnud selline nagu soovisite?
Klubi juhid on hetkel rahul, aga meie ise pole. Esimene poolaasta oli väga hea. Saime ainult kaks kaotust. Hooaja teises pooles on meid vigastused räsinud. Meil on ainult kaks temporündajat, kuna kolmas käis seljaoperatsioonil ja on hooaja lõpuni väljas ning peame hakkama saama ühe diagonaalründajaga. Samuti pole meil neljandat nurgaründajat. Trennis on meid tihtipeale 7-8 meest ja seetõttu on mängulisi olukordi väga keeruline teha. Meie vorm ei ole hetkel selline, nagu see oli hooaja alguses.
Kas selle tõttu on kannatanud ka sisekliima?
Tuleb tunnistada, et on. Me oleme kõik näidanud välja oma rahulolematust.
Kellega kõige paremini läbi saad?
Võiks arvata, et Strahinja Brzakoviciga, kellega mängisin eelmisel hooajal Šveitsis, aga ei. Kuna meil on meeskonnas koos temaga neli serblast, siis ta hoiab nendega kokku. Kõige rohkem suhtlen ameeriklasest libero Hayden Boehlega.
Prantsusmaal ei käi asjaajamine teatavasti teab kui kiiresti. Kuidas on lood Saint-Quentini klubis?
Klubil on aastaid olnud rahalisi raskusi, kuid sellest hooajast on võistkonnal uus president ja siiani pole palkade maksmisega probleeme tekkinud. Üldiselt lahendatakse asju kiiresti. Eelmisel aastal olin pisut hädas põlvega ja vajalikud kontaktid, et abi saada, oli juba järgmine päev olemas. Organisatoorse poole pealt pole hetkel midagi kurta. Kahjuks pole klubil lubatud mängijaid juurde võtta, kuna Prantsusmaa võrkpalliliit keelas klubil rahaliste raskuste tõttu üle kümne mängija palgata, sest kardeti, et klubi ei suuda palka maksta. Selle tõttu käivad meil trennis koolipoisid.
Kas tegemist on profiklubiga?
Nii ja naa. Tööl või koolis käivaid pallureid meil pole, kuid jõusaalitreenerit, füsioterapeuti ja statistikut meil pole. Täielikult profiklubi seega pole. Rahalise seisu tõttu on kõik minimaalne.
Kas prantsuse keel on suus?
(Naerab.) Ei ole. Klubi poolt pole paraku väljundit kursuste näol. Esimesed kaks kuud proovisin elukaaslasega läbi telefoni õppida, kuid tekkis tüdimus ja lõpetasime ära.
Kui suur on tasemevahe Prantsusmaa esiliigal ja Šveitsi kõrgliigal, kus sa eelmisel hooajal mängisid?
Nagu öö ja päev. Šveitsi liiga on umbes samal tasemel nagu Eesti-Läti ühisliiga, kus neli esimest on teistest üle. Siin Prantsusmaal on tase väga ühtlane ja kõik võivad kõiki võita. Võrdset taset näitab juba see, et hiljuti alistus tabeli esimene viimasel kohal olevale meeskonnale.
Ma usun, et Tartu ja Saaremaa suudaksid heidelda Prantsusmaa esiliigas play-off koha eest. Miks mitte ka liiga võitmise eest.
Tuleme nüüd koondise juurde. Detsembri lõpus tehti teatavaks, et rahvusmeeskonna uueks peatreeneriks saab prantslane Cedric Enard. Kas usud, et saad temalt uueks koondisetsükliks kutse?
Minu agent on prantslane ja ta rääkis mingi aeg Cedrikuga, kuid peatreener midagi kindlat talle ei öelnud. Ütles vaid, et tahab võimalikult palju mehi jälgida, kuid ma usun, et saan võimaluse end näidata.
Ilmselt suurimateks konkurentideks saavad mul olema Rauno Tamme, Stefan Kaibald ja Märt Tammearu. Neid mehi sooviksin edastada. Vanemate mängijatega ma ennast ei võrdleks.
Sinu vend Alari on tegemas suurepärast hooaega Saaremaa Võrkpalliklubi ridades. Arvad, et ka tema oleks väärt koondisekutset?
Ma olen kogu aeg olnud seda meelt, et teda on jäetud tagaplaanile. Ma tean, et ta on kõva spordimees ja talle meeldib palju trenni teha. Eks ta on kurb ikka olnud, et kutset pole seni tulnud. Kuna Rait (Rikberg) lõpetas koondisekarjääri, siis ma väga loodan, et ta saab kutse. Aga tal on Silver Maari näol ees kõva konkurent. Samuti ei saa alahinnata tema klubikaaslast Johan Vahterit, kellega ta on senise hooaja vältel mänguaega võrdselt saanud.
