Eile peeti aasta viimane võrkpallikohtumine, kui Tallinna Selver alistas Aadu Luukase nime kandvas karikafinaalis kodumeeskonna Tartu Bigbanki 3:1.
Viimati võidutses Selver karikasarjas üheksa aastat tagasi, kui peatreeneriks oli praegune Pärnu Võrkpalliklubi ja Läti rahvusmeeskonna loots Avo Keel. Finaalis alistati Tartu Pere Leib, keda juhendas Rainer Vassiljev.
Nii nagu ka paljude mängijate jaoks, oli eilne karikavõit Vassiljevile esimeseks.
Võrkpall24 istus umbes poolt tundi pärast matši Rakverest pärit treeneriga maha, et uurida võidu tagamaade, hooaja senise käigu ning Renee Teppani ja Andrus Raadiku rollist meeskonnas.
Rainer, õnnitlused võidu puhul! Millised emotsioonid sind hetkel valdavad?
Tänan! Minu jaoks oli see kindlasti eriline võit. Minule isiklikult meeldib seeriaid rohkem mängida ja oli huvitav, et võitja selgus ühe mängu põhjal. Olen oma meeskonna üle uhke.
Kuidas sa tänase (eilse – toim.) mängu kokku võtaksid?
Ma ei ütleks, et alustasime uimaselt. Meil võttis kohanemiseks aega. Reaalselt ise katsuda, mitte vaadata video vahendusel, kuidas vastane tegutseb. Tartul on oma stiil ja esimeses geimis nad näitasid seda ning meie hakkasime rabistama. Alates teisest geimist läks meil mõtlemine ja kannatamine paremaks ja tänu sellele hakkasime mitmekülgsemalt rünnakul tegutsema. Kui sealt jooksma saime, siis tuli serv juurde. Jah vigu oli ka, aga anti korralikku tormtuld. Vastuvõtul mängisime kindlamalt kui Tartu. Kui suudame Tartust pluss-miinus süsteemis numbriliselt paremad olla, siis see on suur eelis!
Kas publiku puudumine ka mängupilti mõjutas?
Mis seal salata, selline imelik tunne oli. Ühtmoodi mängid justkui finaali, aga siis pead forsseeritult tagant tõukama ka enda emotsiooni. Oli momente, kus oli väga lihtne, ja hetki, kus tundsin, et tuge on oma pundi seest vaja pakkuda. Selge see, et kui publik on saalis, siis see kontakt on seal olemas.
Oliver Orav on terve hooaja vältel stabiilselt hästi esinenud ja tõi finaalis üleplatsimehena 26 punkti. Mida sa tema kohta ütled?
Eks tal oli täna (eile – toim.) raskeid hetki ka. Seda oli tema olekust näha. Lõppude lõpuks pidas ta väga kenasti vastu ja oli tubli. Terve mängu suutis servil head survet peal hoida. Igal juhul tipp-topp mängumees.
Kas Tartu üllatas teid millegagi?
Võib-olla üllatas see, et neil ei tulnud diagonaali vahetust sisse. Ma mõtlen seda, et (Märt) Tammearu liigub nurgast diagonaali, aga seda polnudki vaja, sest (Siim) Põlluäär tegi igati korraliku esituse. Ootamatu oli ka see, et Ronald Järv ei käinud sidemängija rollis väljakul. See, et Stefan Kaibald, kes hiljuti sõrme vigastas, alustas, polnud niivõrd suur üllatus, sest sellisteks kohtumisteks putitatakse kõik mängijad üles. Pigem mind üllatas see, et Albert (Hurt) ei alustanud. Ma usun, et Alaril (Rikberg – Tartu peatreener – toim.) polnud lihtne selleks mänguks valmistuda, sest kui rotatsioon on poolik, siis on raske. Meil oli lihtsam, sest kõik mehed olid trennides olemas ja saime ka häid mänge Saaremaa vastu alla.
Kui suureks toeks on meeskonnale Renee Teppan ja Andrus Raadik?
Nad mõlemad on sellised mängijad, et kui nad ise eksivad, siis keegi ei pea mõtlema, et mis nüüd edasi saab. See on oluline nüanss, mis lisab aurat võistkonda. Nad oskavad õigel ajal öelda õigeid asju. Mängu alguses oli Orav natukene näost kahvatu ja Teppan läks ning ütles paar sõna. See on hindamatu teema, millest ehk niisama ongi raske aru saada. See on tugi ja keemia, milleks sa oled valmis.
Võrreldes hooaja algusega on Selveri mängupilt muutunud tohutult. Mis on sellise hea hoo võtmeteks?
Väga lühike vastus – kannatamisvõime. Kui on tekkinud ärev olukord, siis me pole hakanud rapsima. Kui vastane õnnestub, siis meil ei löö see mõtlemist rivist välja. Teinekord tulebki tunnustada vastaseid, kui nad midagi hästi teevad. Ma arvan, et need ongi peamised põhjused.
Kas Selveril on mängupildi poolest veel midagi juurde panna?
Oi, täna (eile) oli asju küll, mida oleks saanud kõvasti paremini teha. Finaalile omaselt emotsioonide virr-varr. Kui vaadata viimase kuu aja ilusamaid mänge, siis liigakohtumises Saaremaaga oli meie esitus nii numbriliselt kui ka voolavuselt ilus.
Ning lõpetuseks: kui Selver suudab näidata oma parimat mängu, kas siis ülejäänud kaks tiitlit võtate samuti enda valdusse?
Oh, seda on veel väga vara öelda. Hetkel võtame aja korraks maha ja peame jõulupuhkust, siis vaatame edasi. Peamine on see, et liiga saaks jätkuda. Hakkame mänghaaval minema ja põnevust on veel küllaga. Teised meeskonnad pole kindlasti oma lõpliku sõna öelnud. See aasta on vägev konkurents, motivatsioon teistest paremaks saada. See on ainult hea, sest sellest võidab kogu liiga ja Eesti võrkpall.
